Normandia hertsogkond

Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469. Nime sai hertsogkond selle järgi, et viikingeid kutsuti normannideks.

Normandia hertsogkond
Keskus: Rouen

Normandia hertsogkond tekkis, kui Lääne-Frangi kuningas Charles III Lihtsameelne tunnistas 911. aastal Saint Clair-sur-Epte'i rahulepinguga viikingi väepealiku Hrolfi, ladinapärase nimega Rollo õigusi osale Neustria Roueni krahvkonnast. See oli tulevase Normandia hertsogkonna tuumik Inglise kanali ääres Seine'i suuet ümbritsevad maadel, mida viikingid olid oma rüüsteretkede käigus koloniseerinud 8. sajandist alates. Rollo (Hrolf) tunnistas end kuninga vasalliks, lasi end ristida ning abiellus Charles III tütrega.

Normandia piirnes La Manche'i väina, Bretagne'i hertsogkonna, Mani saare, Orléansi, Île-de-France'i ja Picardiega.

912. aastast oli selle pealinn Rouen.

Põhja-Prantsusmaa Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahelises võimuvõitluses 11. sajandil saavutas Normandia hertsog võidu Maine'i üle, sellest sai ka tugipunkt Normandia hertsogkonna valitsejale William Vallutajale Inglismaa vallutamisel. 1066. aastal vallutas see Normandia hertsog Inglismaa kuningriigi ning tõusis Inglismaa troonile. Sellest ajast oli "Normandia hertsog" Inglise kuninga tiitel, kuigi 1204. aastal vallutas Normandia (välja arvatud Kanalisaared) Prantsusmaa kuningas Philippe II.

1069. aasta linnaelanike ülestõusuga läks võim Maine'i linnas Hugh V-le, kellest sai Maine'i hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine'i valitsema Anjou dünastia. Anjou dünastiast pärit Geoffroy V abiellus 17. juunil 1128 Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapselapsega), millest sai alguse Inglismaa kuninglik Plantagenet' dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa kuningriigi trooni.

Anjou dünastia valdused 1154. aastal Prantsusmaal

Henry II valdused Inglismaal ja Iirimaal ning Prantsusmaal, sh Bretagne'i hertsogkond, Normandia hertsogkond, Akvitaania hertsogkond, Toulouse'i krahvkond, Anjou krahvkond

Normandia hertsogi tiitlit tarvitavad Suurbritannia valitsejad tänapäeval Kanalisaarte (Guernsey, Jersey) valitsejana.

Normandia hertsogid

• Rollo 911–927
• William I Pikkmõõk 927–942
• Richard I Kartmatu 942–996
• Richard II Hea 996–1027
• Richard III 1027
• Robert I 1027–1035
• William II 1035–1087
• Robert II Curthose 1087–1106
  • William Rufus, regent 1096–1100
  • William Clito, trooninõudleja 1106–1134
• Henry I 1106–1135
  • William III Atheling, isa Henry I ülemvalitsuse all
• Blois' Stephen 1135–1144

Plantagenet' dünastia

• Anjou krahv Geoffroy V 1144–1150 (jure uxoris)
• Henry II 1150–1189
  • Henry Noor Kuningas, noore hertsogina 1170–1183
• Richard I Lõvisüda 1189–1199
• John Maata 1199–1216, kaotas Normandia 1204
• Henry III 1216–1259, sai uuesti Normandia hertsogi tiitli 1259 Pariisi rahulepinguga

Vaata ka

• Anjou dünastia
• Hauteville (perekond)
• Normanni vallutus Inglismaal
• Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse