Nikolai Pavlovitš Ignatjev

Venemaa poliitik

Krahv Nikolai Pavlovitš Ignatjev (vene keeles Граф Никола́й Па́влович Игна́тьевM 29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1832 – 3. juuli (vkj 20. juuni) 1908) oli Venemaa poliitik ja diplomaat. Ta oli tuntud oma agressiivse ekspansioonipoliitika ja Vene imperialismi poolest. Aastal 1860 tagas ta Venemaale Hiinalt Pekingi konventsiooniga suured maavaldused.[1] Suursaadikuna Osmanite Riigis õhutas ta Balkani poolsaarel panslavismi ja ülestõuse Osmanite vastu ning oli osaliselt vastutav 1876. aasta aprilliülestõusu eest. Aastal 1877 veenis ta Venemaa valitsust kuulutama Türgile sõda ning aasta hiljem osales San Stefano lepingu läbirääkimistel, millega kasvas Vene mõju Balkani poolsaarel kuni Suurbritannia ja Austria-Ungari sekkumise tõttu lepingut muuta tuli. Aastatel 1881–1882 oli ta Venemaa siseminister, kus tema poliitika oli ülikonservatiivne ja -rahvuslik.[2]

Nikolai Pavlovitš Ignatjev
Граф Никола́й Па́влович Игна́тьев
Nikolai Pavlovitš Ignatjev
Venemaa Ministrite Nõukogu esimees
Ametiaeg
1872–1880
Eelnev Pavel Gagarin
Järgnev Pjotr Valujev
Venemaa siseminister
Ametiaeg
1881–1882
Eelnev Mihhail Loris-Melikov
Järgnev Dmitri Tolstoi
Isikuandmed
Sünninimi Nikolai Pavlovitš Ignatjev
Sünniaeg 29. jaanuar 1832
Peterburi, Venemaa
Surmaaeg 3. juuli 1908
(76-aastasena)

Viited

muuda
  1. John L. Evans, Russian Expansion on the Amur, 1848-1860: the Push to the Pacific (Edwin Mellen Press, 1999).
  2. George Ignatieff (1985). The Making of a Peacemonger: The Memoirs of George Ignatieff. University of Toronto Press. Lk 25–32. ISBN 9781442638594.

Kirjandus

muuda