Nikolai Paulsen

Eesti arhitekt

Nikolai Aleksandrovitš Paulsen (vene keeles Николай Александрович Паульсен) (31. oktoober 1891 Moskva25. oktoober 1941 Sverdlovski oblast, Sevurallag), eesti ehitusinsener ja arhitekt; Venemaa keisririigi ja Valgearmee ohvitser.

Nikolai Paulsen
Sündinud 31. oktoober 1891
Moskva, Venemaa Keisririik
Surnud 25. oktoober 1941
Sevurallag, Sverdlovski oblast, NSV Liit
Elukoht Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Teadlaskarjäär
Tunnustus Püha Anna orden IV klass (1914), Püha Stanislavi orden III klass (1915), Püha Stanislavi orden II klass (1915), Püha Anna orden III klass (1915), Püha Anna orden II klass (1915), Püha Vladimiri orden IV klass (1915)

Lõpetanud (1909) Jekaterinoslavi reaalgümnaasiumi ja Peterburi Mihhaili suurtükiväekooli (1912). 1912. aastal alamporutšik 2. kaardiväe suurtükiväe brigaadis. Jätkas õpinguid suurtükiväeakadeemias ja vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemias. Võttis osa Esimesest maailmasõjast 1914–1917. 1917. aastal ülendati kapteniks. Osales Venemaa kodusõjas (koloneli auaste 1920), emigreerus 1920 Jugoslaaviasse, lõpetas 1923 Novi Sadis arhitektuuri- ja ehituskursused.

1923 tuli Eestisse, töötas 1929. aastani Tartu Ülikooli arhitekti Paul Mielbergi abilisena, seejärel Eesti Kiviõli ühisuse peainsenerina, 1932. aastast ehitusosakonna juhatajana.

Tor Helge Kjellin ja Nikolai Paulsen, Saaremaa, 1924

Koostas 1923–1926 mõõdistusjooniseid Helge Kjellini korraldatud keskaegsete kirikute (Saaremaa kirikud, Ambla, Koeru, Pilistvere, Türi, Rakvere ja Niguliste kirik, Tartu toomkirik jm) remonditöödel ja väliuuringuil.

Eesti Kiviõli (1936). Ernő Koch

Kiviõlis projekteeris ja ehitas ta tööliste ja ametnike elamuid, haigla ning Kiviküla ühepereelamukvartali. Rahvamaja, mille Paulsen projekteeris 1936, valmis tema kavandatud mahus 1989.

Endine kolonel Paulsen arreteeriti pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Tema naine Natalia Nikolajevna Paulsen ja lapsed Natalia, Nikolai ja Anastassia küüditati 14. juunil 1941 Volkovo asulasse Narõmi krais Siberis.

Allikad muuda

  • EKABL, kunst ja arhitektuur, lk 375.
  • Волков С. В., Офицеры российской гвардии. Опыт мартиролога. М., 2002, 568 с.
  • Высочайшие приказы (10.11.1914, 3.04.1915, 8.04.1915, 22.05.1915, 2.06.1915, 6.10.1915).
  • Deportation in June 1941 & Deportation in 1940–1953[1], Tallinn, 2001.