Nikolai Paulsen
Nikolai Aleksandrovitš Paulsen (vene keeles Николай Александрович Паульсен) (31. oktoober 1891 Moskva – 25. oktoober 1941 Sverdlovski oblast, Sevurallag), eesti ehitusinsener ja arhitekt; Venemaa keisririigi ja Valgearmee ohvitser.
| Nikolai Paulsen | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
31. oktoober 1891 Moskva, Venemaa Keisririik |
| Surnud |
25. oktoober 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast, NSV Liit |
| Elukoht |
Venemaa keisririik Eesti Vabariik |
| Teadlaskarjäär | |
| Tunnustus | Püha Anna orden IV klass (1914), Püha Stanislavi orden III klass (1915), Püha Stanislavi orden II klass (1915), Püha Anna orden III klass (1915), Püha Anna orden II klass (1915), Püha Vladimiri orden IV klass (1915) |
Lõpetanud (1909) Jekaterinoslavi reaalgümnaasiumi ja Peterburi Mihhaili suurtükiväekooli (1912). 1912. aastal alamporutšik 2. kaardiväe suurtükiväe brigaadis. Jätkas õpinguid suurtükiväeakadeemias ja vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemias. Võttis osa Esimesest maailmasõjast 1914–1917. 1917. aastal ülendati kapteniks. Osales Venemaa kodusõjas (koloneli auaste 1920), emigreerus 1920 Jugoslaaviasse, lõpetas 1923 Novi Sadis arhitektuuri- ja ehituskursused.
1923 tuli Eestisse, töötas 1929. aastani Tartu Ülikooli arhitekti Paul Mielbergi abilisena, seejärel Eesti Kiviõli ühisuse peainsenerina, 1932. aastast ehitusosakonna juhatajana.
Koostas 1923–1926 mõõdistusjooniseid Helge Kjellini korraldatud keskaegsete kirikute (Saaremaa kirikud, Ambla, Koeru, Pilistvere, Türi, Rakvere ja Niguliste kirik, Tartu toomkirik jm) remonditöödel ja väliuuringuil.
Kiviõlis projekteeris ja ehitas ta tööliste ja ametnike elamuid, haigla ning Kiviküla ühepereelamukvartali. Rahvamaja, mille Paulsen projekteeris 1936, valmis tema kavandatud mahus 1989.
Endine kolonel Paulsen arreteeriti pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Tema naine Natalia Nikolajevna Paulsen ja lapsed Natalia, Nikolai ja Anastassia küüditati 14. juunil 1941 Volkovo asulasse Narõmi krais Siberis.