Ava peamenüü

Nikolai Pärna (perekonnanime rööpkuju: Paerna, 18. detsember (vkj 6. detsember) 1878 Tartu28. november 1923 Petrograd) oli Eesti arstiteadlane ja füsioloog.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Lõpetas 1902 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika-teaduskonna, 1908 Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia (oli Nikolai Vvedenski ja Vladimir Behterevi õpilane), meditsiinidoktor (1914), väitekiri "О функциональных изменениях нерва и мышцы при пропускании постоянного тока: из Физиологической лаборатории проф. Н. Е. Введенского при С.-Петербургских Высших женских курсах: диссертация на степень доктора медицины". 1914–1917 arstina I maailmasõjas, 1917–1923 Peterburi Ülikooli õppejõud (aastast 1919 professor).[1]

TeadustööRedigeeri

Uurimusi närvi- ja lihasefüsioloogia, sisenõristuse ja (ühe esimesena maailmas) biorütmide vallast. Oma närviimpulsside lühiajalise blokeerimise meetodiga ("Pärna primaarne anooddepressioon") oli nn kahe pidurdustüübi teooria (L. Vassiljev) loomisel eelkäijaks.[1]

PereRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Об электротонических изменениях проводимости нерва = Ueber die elektrotonischen Veränderungen in der Leidungstätigkeit der Nerven. Юрьев, 1913
  • Окрашивание слуховых представлений. Пг, 1914
  • Das Wellenphänomen des Lebens. Periodische Schwankungen im Seelenleben des Menschen. Leipzig, 1923
  • Сон и его значение. Пг, 1923
  • Строители живого тела: очерки физиологии внутренней секреции. Л, 1924
  • Питание и жизнь. Обмен веществ и обмен энергии у человека, Л, 1925
  • Rütm, elu ja looming. // Loomingu raamatukogu (1978) 50/51.

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.