Ava peamenüü

Nikolai Bežanitski

Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1919. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud õigeusu preestrist. Teise samanimelise õigeusu vaimuliku kohta vaata artiklit Nikolai Bežanitski (1913–1989).

Nikolai Bežanitski (vene keeles Николай Стефанович Бежаницкий; 14. detsember 1859 Priipalu, Kuigatsi vald Tartu kreis14. jaanuar 1919 Tartu) oli õigeusu püha preestermärter.

Ta sündis aastal 1859 Priipalus preestri perekonnas. Aastatel 18711881 õppis ta Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Aastatel 18811883 oli ta Mustvee Püha Nikolause koguduses köster-kooliõpetaja. 21. oktoobril 1883 pühitses Riia ja Miitavi piiskop Donat ta diakoniks ja 23. oktoobril 1883 preestriks.

Ta oli aastatel 18831885 Varnja Issanda Templisseviimise koguduse preester. Aastatel 18851891 oli ta Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida koguduse preester, aastatel 18911904 oli ta Võru Suurkannataja Ekaterina koguduse preester. Aastatel 19041908 oli ta Viljandi Ristija Johannese koguduse preester. 6. mail 1916 ülendati ta ülempreestriks. 1908. aastast kuni märtrisurmani 14. jaanuaril 1919 oli ta Tartu Püha Georgi (Jüri) koguduse esipreester.

Ta mõrvati 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediidikassa massimõrva käigus.

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Stefan Bežanitski (1821–1892) oli õigeusu preester; õigeusu preestrid olid ka tema vennad Viktor, Vladimir, Aleksandr ja Vassili ning äi Joann Kazarinov. Tema vanem tütar Zinaida Dormidontova (1884–1976) oli filoloog, noorem tütar Klaudia Bežanitskaja oli arst.

VälislingidRedigeeri