Niels Kaj Jerne

Niels Kaj Jerne, (23. detsember 19117. oktoober 1994) oli taani immunoloog. Ta võitis Nobeli auhinna meditsiini ja füsioloogia valdkonnas 1984. aastal koos Georges J. F. Köhleri ja César Milsteiniga. Auhinna said immuunsüsteemi arengu ja kontrolli teooriate ning monoklonaalsete antikehade tootmise põhimõtete avastamise eest.

Niels Kaj Jerne
Niels Kaj Jerne 1950 crop.jpg
Sündinud 23. detsember 1911
London, Suurbritannia
Surnud 7. oktoober 1994 (82-aastaselt)
Castillon-du-Gard, Prantsusmaa
Alma mater Kopenhaageni Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) immunoloogia
Töökohad Taani Riiklik Seerumiinstituut
Maailma Terviseorganisatsioon
Pittsburghi Ülikool
Johann Wolfgang Goethe Ülikool
Baseli Immunoloogiainstituut
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1984)

Jerne on peamiselt tuntud kolme teooria tõttu. Arvati, et organism toodab antikehi vastusena antigeenidele. Jerne aga arvas, et immuunsüsteemil juba on olemas spetsiifilised antikehad antigeenidega võitlemiseks. Teiseks, oli teada, et immuunsüsteem on tolerantne organismi enda suhtes. Jerne postuleeris, et selle "õppimine" toimub tüümuses. Kolmandaks, oli teada, et T-rakud ja B-rakud suhtlevad teineteisega. Jerne teooria kohaselt on erinevad antikehad seotud teineteisega samade kohtadega, millega need seovad ennast antigeenidega. Nii moodustavad nad stabiilse "võrgu". Kui antigeen satub organismi, tasakaal häirub ja kujuneb immuunvastus.[1]

Lapsepõlv ja noorusRedigeeri

Tema vanemad Hans Jessen Jerne ja Else Marie Lindberg elasid Fanø saarel Taanis. 1910. aastal kolis perekond Londonisse ja sealt esimese maailmasõja ajal edasi Hollandisse. Oma noorusaja veetis Jerne Rotterdamis. Ta õppis kaks aastat Leideni Ülikoolis füüsikat, kuid jätkas seejärel õpinguid ja teadustööd Kopenhaageni Ülikoolis meditsiini erialal. Seal omandas ta meditsiinikraadi 1947. aastal ja kaitses doktoritöö 1951. aastal.[1]

TeaduskarjäärRedigeeri

1943–1956 oli Jerne teadur Taani Riiklikus Seerumiinstituudis. Seal töötatud aja jooksul formuleeris ta antikehade tekke teooria. 1956. aastal läks Jerne tööle Maailma Terviseorganisatsiooni Genfi. 1962. aastal kolis ta Ameerika Ühendriikidesse ja asus tööle Pittsburghi Ülikoolis mikrobioloogia professorina. Samal ajal jätkas ta tööd Maailma Terviseorganisatsiooni heaks.[1] 1966. aastal kolis Jerne tagasi Euroopasse ja asus tööle eksperimentaalravi professorina Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis Frankfurdis. 1969. aastal läks Jerne tööle Šveitsi Baselisse, kus ta oli kuni 1980. aastani Baseli Immunoloogiainstituudi direktor.[1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Jerne oli kolm korda abielus. Tal oli Tjek Jernega kaks poega: Ivar Jerne (sündinud 1936) ja Donald Jerne (sündinud 1941) ning Gertrud Wettsteiniga poeg Andreas Wettstein (sündinud 1971).[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1984/jerne.html# The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1984 Niels K. Jerne, Georges J.F. Köhler, César Milstein,

VälislingidRedigeeri