Nicolaus von Nauen

Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 12291253.

Nicolaus pärines tõenäoliselt Magdeburgi peapiiskopkonna aladelt. Ta oli premonstraatliku ordu liige.

Nicolaus von Nauen Riia piiskopina

muuda

Kui Riia piiskop Albert 1229. aastal suri, valis otse Rooma paavstile Riia toomkapiitel endise Magdeburgi toomhärra Nicolause uueks Riia piiskopiks.

Preisimaa ja Liivimaaga piirneva suure Saksamaa – Bremeni peapiiskopkonna peapiiskop oli omalt poolt määranud uueks piiskopiks aga Albert Suerbeeri. Riia piiskopkond allus aga otseselt Rooma paavstile ja seetõttu ei tunnistatud Liivimaal ka Suerbeeri valimist. Paavstki nõustus lõpuks Nicolause võimuga, määrates Suerbeeri Põhja-Iirimaale Armagh' peapiiskopiks.

1231. aastal tuli Nicolaus Liivimaale ja asus piiskopina reaalselt valitsema. Tema ajal, 1234. aastal, tulid Riiga dominiiklased ja frantsisklased.

20. novembril 1234 kutsus paavst Gregorius IX Mõõgavendade ordu ordumeistri ja Riia piiskopi Nicolaus von Naueni 8. septembriks 1235 Rooma aru andma, kuna paavsti kõrvu olevat jõudnud kuuldused, et orduvennad tegevat ebaõiglust vastristitutele ja teistele katoliku kiriku alamatele, rõhuvad vastristituid ja olevad samuti olevat orjastanud vastristitud kurelasi.

Vastasseis Albert Suerbeeriga

muuda

1245. aastal suri Preisimaa piiskop Christoph ja Rooma paavst rajas ühise Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskopkonna, mille etteotsa sai Albert Suerbeer. Albert Suerbeerile oleks ka Riia piiskopkond allutatud, kuid Suerbeer ei saanud Saksa ordu vastuseisu tõttu Preisimaale asuda, määras Rooma paavst peapiiskopkonna residentsiks 1251. aastal Riia linna. Nicolaus ei olnud sellega nõus, kuid kui ta 1253. aastal suri, viidi peapiiskopkonna keskus ikkagi Riiga üle.

Eelnev
Albert von Buxhövden
Riia piiskop
12291253
Järgnev
Albert Suerbeer
Riia peapiiskopina

Vaata ka

muuda