Neveli maakond
Neveli maakond (valgevene keeles Невельскі павет; vene keeles Невельский уезд) oli Venemaa Keisririigi Vitebski kubermangu ja Vene NFSV Pihkva kubermangu haldusüksus.
| Neveli maakond | |
|---|---|
|
| |
| valgevene keeles Невельскі павет | |
| vene keeles Невельский уезд | |
|
| |
| Pindala: 3867 km² | |
Elanikke: 103 872 (1896)  | |
| Rahvastikutihedus: 26,9 in/km² | |
| maakonnalinn: Nevel | |
 |
Ajalugu muuda
Sealsed maad läksid Venemaa koosseisu esimese Poola jagamise järel. Maakond rajati 1777. aastal endise Polotski vojevoodkonna aladele. Algselt oli see Polotski kubermangu, seejärel Polotski asehaldurkonna koosseisus. Aastail 1796-1802 kuulus see Valgevene kubermangu koosseisu, seejärel aga Vitebski kubermangu koosseisu. 24. märtsil 1924 läks see Vene NFSV Pihkva kubermangu koosseisu. Maakond likvideeriti 1. augustil 1927.
Aastal 1897 elas maakonnas 141 841 inimest.[1] Elanikest 84 % moodustasid valgevenelased, venelasi oli 7,1 % ja juute 7,4 %. Aastal 1870 elas maakonnas 184 lätlast.
Aastal 1914 oli maakonna territooriumil üks linn (Nevel) ja 20 valda, mis olid jagatud kolmeks kohtupiirkonnaks.
Aastal 1880 oli maakonnas kolmkümmend kolm õigeusu kihelkonda. Katoliku kihelkondasid oli üks.
Haldusjaotus muuda
Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond valdadeks (vene keeles Волость). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn Nevel, lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 20 valda.
Vallad maakonna koosseisus olid aastal 1913:[2]
- Aleksejevskaja vald (vene Алексеевская)
- Berezovo vald (vene Березовская, valgevene Беразоўская)
- Gultjai vald, keskus Paški (vene Гультяевская, valgevene Гультаеўская)
- Dolõssõ vald (vene Долысская, valgevene Долыская)
- Dominikovo vald, keskus Belohvostovo (vene Доминиковская, valgevene Дамінікаўская)
- Jemenetsi vald (vene Еменецкая, valgevene Емянецкая)
- Zjabkino vald, keskus Pjatnitsa (vene Зябкинская, valgevene Зябкінская)
- Karulino vald, keskus Štšerbino (vene Карулинская, valgevene Карулінская)
- Košelevo vald (vene Кошелевская, valgevene Псоўская)
- Kuboki vald (vene Кубецкая, valgevene Кубецкая)
- Novo-Voznessenskaja vald (vene Ново-Вознесенская)
- Ploskoje vald, keskus Ploskoje mõis (vene Плосковская, valgevene Плоскаўская)
- Rõkšino vald (vene Рыкшинская, valgevene Рыкшынская)
- Sokolniki vald, keskus Trodavičy (vene Сокольницкая, valgevene Сакольніцкая)
- Staiki vald, keskus Turitšino (vene Стаецкая, valgevene Стаецкая)
- Toporõ vald (vene Топорская, valgevene Тапорская)
- Trehhalevo vald, keskus Trehhalevo mõis (vene Трехалевская, valgevene Трахалеўская)
- Tšernetsova vald (vene Чернецовская, valgevene Чарняцоўская)
- Tšuprovo vald, keskus Tšuprovo mõis (vene Чупровская, valgevene Чупроўская)
- Šalahhovo vald (vene Шалаховская, valgevene Шалахоўская)
Aastal 1906 olid Aleksejevskaja ja Novo-Voznessenskaja valdade asemel Mošenino ja Serutõ vallad.[3]
Šlahta muuda
Aastal 1880 oli maakonnas 1644 šlahtitšit.
Maakonna šlahta marssalid (piirkondliku esinduskogu eesistujad) olid aastatel 1783–1863 Koniński, Bohomolec, Wyszyński, Szyszko, Chrzanowski, Duwa, Łosowski, Petrykowski ja Rodziewicz.