Neurokirurgia

Neurokirurgia (või neuroloogiline kirurgia) on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi mis tahes osa, sealhulgas aju, selgroo, seljaaju ja ajuveresoonkonna haiguste ennetamise, diagnoosi, ravi ja taastusraviga.

Eestis koolitatakse neurokirurge vastava eriala residentuuris Tartu Ülikoolis.

Haridus ja koolitus Redigeeri

Eestis Redigeeri

Tartu Ülikooli neurokirurgia residentuur toimub 5-aastase õppena, kokku 55 kuud, millele lisandub 5 puhkusekuud. Õpe koosneb praktilisest ja teoreetilisest koolitusest.

Ameerikas Redigeeri

Ameerika Ühendriikides peab neurokirurg õppima neli aastat ülikoolis, neli aastat meditsiinikoolis, aasta internina ja viis kuni kuus aastat neurokirurgia residentuuris.

Konditsioonid Redigeeri

Muud konditsioonid, mida neurokirurgid ravivad: Redigeeri

Selgroolüli song
Vesipeasus
Peatraumad (aju verevalumid, kolju luumurrud)
Seljaaju traumad
Piirdenärvisüsteemi närvide traumaatilised vigastused
Piirdenärvisüsteemi kasvajad
Mõned liikumishäired (arenenud Parkinsoni tõbi)
Veresoonkonna väärarengud
Moyamoya haigus

Vaata ka Redigeeri

lobotoomia
Harvey Cushing – tuntud neurokirurgia isana
Walter Dandy – tuntud kui üks neurokirurgia rajajaist
Wilder Penfield – tuntud kui üks neurokirurgia rajajaist, ja epilepsia neurokirurgia teerajajana
Joseph Ransohoff – asutas esimese neurokirurgia intensiivravi osakonna.
Gazi Yasargil – tuntud mikroneurokirurgia pioneerina