Naujamiestis (Kaunas)

Naujamiestis on Kaunase linnaosa, mis asub linna keskosas Centrase valla territooriumil. Naujamiestis asub Nemunase kaldal, see piirneb läänes Senamiestisega, põhjas ja kirdes Žaliakalnisega ja kagus Šančiai vallaga.

Naujamiestis

leedu Naujamiestis

Koordinaadid 54° 54′ N, 23° 55′ E
Naujamiestis (Kaunas) (Leedu)
Naujamiestis (Kaunas)

Linnaossa jäävad aastal 1939 püstitatud Kaunase linnavalitsuse hoone, aastal 1895 valminud Kaunase peakirik, aastal 1685 rajatud karmeliitide kirik, aastal 1940 valminud kalvinistide kirik, selsamal aastal valminud kino „Romuva“ hoone, Kaunase riiklik muusikateater, Kaunase sõjandusmuuseum, Kaunase maaligalerii, Kaunase zooloogiamuuseum ja Kaunase Muusikateater. Aastal 1862 valmis karmeliitide kalmistul asuv õigeusu kirik, mida kasutavad praegu Kaunase vanausulised. Samuti asub seal aastal 1930 valminud Kaunase uus mošee, mille arhitektideks olid Vaclovas Michnevičius ja Adolfas Netyksas.[1] Naujamiestisesse jääb ka Kaunase kariljon. Linnaosa läänepiiril asub Kaunase vanalinna piiranud müüri ainus säilinud torn - Möldritorn. Naujamiestise kaguservas asub Kaunase raudteejaam. Nemunase jões asub Nemunase saar, millel asub Žalgirio Arena.

AjaluguRedigeeri

Aastal 1842 sai Kaunasest Kovno kubermangu halduskeskus, mis tõi kaasa linna kiirema kasvu. Nii alustati aastal 1847 senisest linnast ida poole uue Naujamiestise linnaosa (tõlkes Uuslinn) rajamist. Aastail 18611862 valmis Peterburi-Varssavi raudtee ja sellele rajati Vilniusest Königsbergi viiv haru, mis läbis ka Kaunast. Raudteejaam rajati just Naujamiestisesse. Uus linnaosa rajati korrapärase tänavavõrgustikuga, aastal 1871 koostatud linnaplaanil on ka näha linnaosa tähtsaimat tänavat Laisvės alėja.

Aastaks 1923 oli Naujamiestises 16 898 elanikku. XX sajandi alguses sulas linnaosaga ühte ka varasem Karmelitai ehk Kaunakiemise linnaosa, kus asus karmeliitide kirik. Aastal 1923 oli Karmelitais 6330 elanikku.

Aastal 1859 suleti Kaunase vana kalmistu ehk Karmeliitide kalmistu ja kujundati ümber pargiks. Aastal 1982 muudeti Laisvės alėja osaliselt jalakäijate tänavaks. Jalakäijate tsooni pikkus on 1621 meetrit ja tegemist on Ida-Euroopa pikima jalakäijate tänavaga.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Nijolė Lukšionytė-Tolvaišienė. Gubernijos laikotarpis Kauno architektūroje. – K.: VDU leidykla, 2001. – 41-42 lk. – ISBN 9986-501-81-4
  2. Kauno Laisvės alėja