Naiste õigused

Naiste õigused (ingl Women's rights) on õigused kogu maailma naiste ja tütarlaste jaoks.[6]

Soome autor ja ühiskonnaaktivist Minna Canth oli üks olulisemaid feministe ja naiste õiguste edendajaid.[1][2][3][4][5]

Inimõiguste ülddeklaratsioon kuulutati välja 10. detsembril 1948. aastal kui ühine saavutuste norm kõigile inimestele ja rahvustele.[7] ÜRO rahvad kinnitasid meestele ja naistele võrdsed võimalused.[8] Need õigused on: õigus elada ilma vägivallata ja orjuseta, olla haritud, teenida õiglast töötasu ning omada vara.[9]

AjaluguRedigeeri

20. sajandi teisel poolel toimusid maailmas mitmed rahvusvahelised konverentsid, mis on aitasid poliitiliselt kaasa naiste õiguste ja võrdsuse suurenemisele.[10]

  • 1975. aastal Méxicos[11] (rahvusvaheline naiste aasta)
  • 1975–1985 naiste kümnend[10]
  • 1980. aastal Kopenhaagenis[12]
  • 1985. aastal Nairobis[13]
  • 1995. aastal Pekingis[14]
  • 1993. aastal toimus Viinis rahvusvaheline konverents inimõiguste teemal - pealkirjaga “Naiste õigused on inimõigused“.[15]
  • 1994. aastal toimus Kairos rahvusvaheline konverents “Rahvastik ja Areng“. [16]
  • 2012. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, et analüüsida saavutatud edusamme alates 1992. aasta konverentsist “Keskkond ja areng".[17] 2012. aasta konverentsil kinnitati uuesti riikide kohustused.[18]

2015. aastal lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid kuni aastani 2030.[19] ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tõsta naiste ja tüdrukute otsustusõigust.[20]

25. novembril tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.[21]

Eesti naiste haridusRedigeeri

1970. aastal olid 15–24-aastased naised käinud koolis keskmiselt 5,33 aastat[22], 2015. aastal keskmiselt 11,6.[23] 45 aasta jooksul on 15–24-aastaste naiste õpinguaastate hulk suurenenud 6,27 aasta võrra.

15–24-aastased mehed oli vastavalt 1970. aastal käinud koolis keskmiselt 5,15 aastat.[24] ja 2015. aastal 10,6 aastat.[25] 45 aasta jooksul on 15–24-aastaste meeste koolis veedetud aastate hulk suurenenud 5,45 aasta võrra.

LapsabieluRedigeeri

Lapsabielu on abielu, kui tüdruk abiellub enne 18-aastaseks saamist.[26] 2006.–2017. aasta andmetel on lapsabielude protsent kõige suurem Aafrikas. Kõige rohkem on lapsabielusid: Nigeris 76%, Kesk-Aafrika Vabariigis 68%, Tšaadis 67%, Malis 52% ja Lõuna-Sudaanis 52%. Aasias on lapsabielude protsent veidi madalam, kuid enim on neid Bangladeshis 59% ja Nepalis 40%.[27]

Naiste mõjuvõimRedigeeri

Naised parlamendisRedigeeri

Eesti on 1. novembri 2018 andmete lmaailmas 61. kohal 193 riigist. [28] 2009.–2015. aastal oli maailma kesk- ja tippjuhtidest vähem kui 1/3 naised (67 riigi arvestuses). 2017. aastal oli maailma parlamentides naisi 23,4%.[29] 1. novembri 2018 seisuga on naiste osakaal riiklikes alam- ja ülemkodades 24%.[30]

Poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseksRedigeeri

Euroopa Liidu Nõukogu

  • 2011. aastal võeti vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt aastateks 2011–2020[31][32].

Euroopa Parlament

  • 2010. aastal võeti vastu direktiivi[33].
  • 2011. aastal võeti vastu naiste ettevõtlust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes puudutav resolutsioon[34].
  • 2011. aastal võeti vastu resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta.[35][36]

Euroopa Komisjon

  • 2008. aastal võttis vastu regulatsiooni, et edendada ettevõtlust naislõpetajate seas.[37][38]

Euroopa Liit

  • Euroopa poliitika naisettevõtluses on suunatud rahalisele toetamisele, kui naine alustab äritegevust, ning ettevõtlusvaimu arendamisele[39].

Naiste ümberlõikamineRedigeeri

15–19-aastaste tüdrukute ümberlõikamist (ingl k Female genital mutilation, FGM) tehakse religioossel põhjusel.[40] 2004.–2017. aastate andmetel oli see enam levinud: Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidest Eritreas 69% ja Etioopias 47%. Lääne- ja Kesk-Aafrika riikidest Guineas 95%, Malis 83%, Gambias 76%, Sierra Leones 74%, Mauritaanias 63% ja Burkina Fasos 58%, Araabia maadest Somaalias 97%, Djiboutis 90%, Sudaanis 82% ja Egiptuses 70%.

PalgalõheRedigeeri

  • 2006. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 38,9%[41].
  • 2010. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 32,2%[42].
  • 2014. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 38,4%[43].
  • 2016. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 25%.
  • 2017. aastal oli eestlastel soolise palgalõhe erinevus 20,9%.[29]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Finnish author Minna Canth could, and she did
  2. Finland’s first feminist: Why Minna Canth’s writing is still important
  3. Day of Equality celebrates Minna Canth’s legacy
  4. A feisty Finnish feminist: Minna Canth
  5. Gender equality: how Minna Canth changed Finland’s route
  6. "Women's rights". Vaadatud 10.12.2018.
  7. "Universal Declaration of Human Rights". Vaadatud 10.12.2018.
  8. "Preamble". Vaadatud 10.12.2018.
  9. "What are women’s human rights?". Vaadatud 10.12.2018.
  10. 10,0 10,1 "Global commitments". Vaadatud 10.12.2018.
  11. "World Conference on Women, 1975". Vaadatud 10.12.2018.
  12. "World Conference on Women, 1980". Vaadatud 10.12.2018.
  13. "World Conference on Women, 1985". Vaadatud 10.12.2018.
  14. "World Conference on Women, 1995". Vaadatud 10.12.2018.
  15. "VIENNA DECLARATION AND PROGRAMME OF ACTION". Vaadatud 10.12.2018.
  16. "International Conference on Population and Development (ICPD)". Vaadatud 10.12.2018.
  17. "UNITED NATIONS CONFERENCE ON SUSTAINABLE DEVELOPMENT". Vaadatud 10.12.2018.
  18. "Our common vision". Vaadatud 10.12.2018.
  19. "KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID". Vaadatud 10.12.2018.
  20. "Sooline võrdõiguslikkus". Vaadatud 10.12.2018.
  21. "Naistevastane vägivald on terav probleem kogu maailmas". Vaadatud 10.12.2018.
  22. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  23. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  24. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  25. "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
  26. "MIS ON LAPSABIELU?". Vaadatud 10.12.2018.
  27. "Child marriage by age 18, per cent, 2006-2017". Vaadatud 10.12.2018.
  28. "Women in national parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
  29. 29,0 29,1 "Säästva arengu näitajad". Failitüüp: pdf. Vaadatud 10.12.2018.
  30. "Women in National Parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
  31. [https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/119628.pdf"Council conclusions on the European Pact for gender equality for the period 2011 - 2020"]. Vaadatud 10.12.2018.
  32. "Euroopa Liidu Nõukogu". Vaadatud 10.12.2018.
  33. "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/41/EL". Vaadatud 10.12.2018.
  34. "Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes". Vaadatud 10.12.2018.
  35. "Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta". Vaadatud 10.12.2018.
  36. "Euroopa Parlament". Vaadatud 10.12.2018.
  37. "TURNING PRINCIPLES INTO POLICY ACTION". Vaadatud 10.12.2018.
  38. "Euroopa Komisjon". Vaadatud 10.12.2018.
  39. "Euroopa Liit". Vaadatud 10.12.2018.
  40. "Religion". Vaadatud 10.12.2018.
  41. "2006; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Vaadatud 10.12.2018.
  42. "2010; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Vaadatud 10.12.2018.
  43. "2014; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Vaadatud 10.12.2018.

VälislingidRedigeeri