NSV Liidu piirivalve Eestis

Balti piirivalveringkond; Прибалтийский пограничный округ
Tegev	22. november 1944 – 9. mai 1945
Riik	<img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a9/Flag_of_the_Soviet_Union.svg/25px-Flag_of_the_Soviet_Union.svg.png" decoding="async" width="25" height="13" class="mw-file-element" data-file-width="1200" data-file-height="600"> NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu SARKi/SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

SARKi Looderinde tagalajulgestusväed; Войска НКВД по охране тыла Северо-Западного фронта
Tegev	27. juuni 1941 –
Riik	<img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a9/Flag_of_the_Soviet_Union.svg/25px-Flag_of_the_Soviet_Union.svg.png" decoding="async" width="25" height="13" class="mw-file-element" data-file-width="1200" data-file-height="600"> NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu SARKi tagalajulgestusväed
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	Punaarmee Tegevarmee tagalapiirkonna julgestus

Balti piirivalveringkond; Прибалтийский пограничный округ
Tegev	22. juuni 1940 – 27. juuni 1941
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve Peavalitsus
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi piirivalve ettevalmistused iseseisva Eesti piiride kontrolliks algasid juba esimestel päevadel pärast NSV Liidu korraldatud juunipööret Eestis 21. juunil 1940. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat andis välja samal päeval (s.o 21. juunil) käskkirja nr 00867, mille alusel muudeti seni Eesti Vabariigi ja NSV Liidu riigipiiri valvanud 6., 8. ja 10. piirivalvesalga isikkoosseisu ning nad suunati oma uutesse dislotseerumispaikadesse Eesti lääne ja põhjapiirile. Eesti-NSV Liidu piiri jäid katma 7. (Kingissepa salk), 9. (Pihkva salk), 11. (Rõmšanski) piirivalvesalgad.

Eesti NSV sisejulgeolekut kontrolliv ja Nõukogude võimu riiklikku julgeolekut tagav Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat moodustati alles pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt 8. augustil 1940.

NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941 muuda

NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus (Управление пограничных войск НКВД Прибалтийского округа, ka Управление ПВ НКВД Прибалтийского округа) keskusega Tallinnas (Pärnu maantee 27), mis moodustati NSV Liidu ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsusega 14. augustist 1940 koos teiste (Ukraina, Valgevene, Moldaavia ja Musta mere) uute piirivalveringkondadega^[1].

Juhid

kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941), (Ракутин Константин Иванович )^[2], senine Leningradi PV ringkonna staabiülem.
- valitsuse ülema asetäitja poliitalal ja poliitosakonna ülem Nikolai Potehhin
- valitsuse staabiülem riikliku julgeoleku major I. Ivanov;
NSV Liidu SARKi Balti mere piirivalveringkonna juhtkond Tallinnas (123)
Piiripunktid Tallinnas, Pärnus (ning Riias, Liepājas ja Ventspilsis).

6. piirivalvesalk muuda

Pikemalt artiklis 6. piirivalvesalk

Staap oli Rakveres (isikkoosseis, 1167). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Andrei Jefstafjevitš Bulõga, vanempolitruk Pjotr Karlovitš Suvalov, staabiülem riikliku julgeoleku major Veniamin Fjodorovitš Nesterov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis ulatus Tallinna ja Suurupi lähedal asuvast Ninamaa neemest kuni Leningradi oblastis asuva Narvusi külani) moodustatud komandantuuride ülemad olid: 1. komandantuuris major Sokolov (hukkus lahingus 20. augustil 1941), 2. komandantuuris – kapten Lavrentjev (hukkus lahingus 20. septembril 1941), 3. komandantuuris – kapten I. G. Bobkov, 4. komandantuuris – kapten N. I. Tšugunov.

Nõukogude–Saksa sõja ajal jõudsid Saksa väed 7. augustil Kunda piirkonnas Soome laheni. Piirivalvesalk lõigati pooleks ning salga 1. ja 2. komandantuur koos salga staabiülem Nesteroviga taganes Leningradi piirkonda. Salga 3., 4. ja 5. komandantuur liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises Nõukogude vägede poolt.

8. piirivalvesalk muuda

Pikemalt artiklis 8. piirivalvesalk

Salga staap oli Haapsalus (isikkoosseis, 1153). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Stepan Mihhailovitš Bunkov (Буньков Степан Михайлович), piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Georgi Grigorjevitš Lanin (hukkus lahingus 13. juuli 1941), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku kapten Konstantin Mihhailovitš Šiškov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere rannikut) moodustatud komandantuuride ülemad: komandantuur nr 2 major Smirnov (hukkus lahingus 13. juulil 1941); komandantuur nr 3 vanemleitnant Vostrikov; komandantuur nr 4 kapten Šarapov; komandantuur nr 5 kapten Rukavišnikov.

Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust jaotati piirivalvesalk nõukogude väejuhatuse korraldusel kaheks: 1. ja 2. kordon koos salga ülema Stepan Bunkov liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta juulis Läänemaal Palivere-Risti-Ellamaa joonel ja Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed aga taganesid Leningradi piirkonda.

10. piirivalvesalk muuda

Pikemalt artiklis 10. piirivalvesalk

Salga juhtkond, staap ja salga poliitosakond asusid Kuressaares (isikkoosseis, 1179). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku major Sergei Mihhailovitš Skorodumov, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Zahhar Fjodorovitš Braslavets (Браславец Захар Федорович), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Ivan Hrisanovitš Kotšergin (Кочергин Иван Хрисанович). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere saari, venepäraselt Moonsundi arhipelaag Saaremaad, Hiiumaad jt) moodustati 1., 2., 3., 4. ja 5. komandantuur.

1. ja 2. komandantuur asusid Hiiumaal, Hiiumaal kordonid nr 1–12 (nr 1 – Sääre, nr 2 – Kärdla, nr 3 – Ogandi (Mudaste), nr 4 – Pihla, nr 5 – Paope, nr 6 – Kõpu (Kõpu mõisas), nr 7 – Tammistu, nr 8 – Nurste (Haldi, Läku talu), nr 9 – Tohvri (Sõrul), nr 10 – Jausa, nr 11 – Kassari (Kiisiküla), nr 12 – Sarve (Heltermaa)), Vormsil nr 13–14, Muhus nr 15.

3., 4. ja 5. komandantuur asusid Saaremaal ja nende koosseisus Saaremaal, kordonid nr 16– 31.

2. Balti mere piirivalvelaevade salk muuda

Pikemalt artiklis 2. Balti mere piirivalvelaevade salk

Salga staap oli Tallinnas (isikkoosseis 1474), salga ülem: riikliku julgeoleku 2. järgu kapten Aleksandr Perfilov, sõjakomissar G. Semljakov, staabiülem riikliku julgeoleku 3. järgu kapten B. Tširkov. Salk koosnes 4 divisjonist:

1. divisjon paiknes Tallinnas, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant J. Reznitšenko;
2. divisjon paiknes Liepājas, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant A. Finotško;
3. divisjon paiknes Narva-Jõesuus, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant M. Turkov;
4. divisjon Liepājas.

11. üksik lennueskadrill muuda

Pikemalt artiklis 11. üksik lennueskadrill

Lennueskadrilli staap asus Kuressaares (isikkoosseis 260). Eskadrilli lennukid asusid lennuväljadel Saaremaal (Kuressaare lennuväli) ja Hiiumaal (Kihelkonna vesilennukite baas) ning teostas merepiiri valvet Naissaarest kuni Leedu linna Palangani. Eskadrilli ülem: riikliku julgeoleku major N. Petrov, asetäitjaks poliitalal vanempolitruk N. Samohhin. Eskadrilli koosseisus oli 9 pommituslennukit SB ja 3 lähiluurelennukit MBR-2.

nooremkoosseisu väljaõppe piirkondlik kool Tallinnas (495)^[3]

Lisaks neile kuulusid Läänemere ringkonda veel Liepājas asunud 12. piirivalvesalk (1190) ja 99. üksik rannakaitse piirivalvesalk Hanko poolsaarel (690)^[4] ja üksik piirivalvelaevade divisjon.

Balti Piirivalvepiirkonna vägede koosseisu kuulus ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi 3. polk, mis tegeles nõukogude ja kommunistlike asutuste valvega Tallinnas.

Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Kuna Eestis paiknevad NSV Liidu piirivalveüksused ei osalenud Teise maailmasõja käigus puhkenud Nõukogude–Saksa sõjas lahingutegevuses Saksa vägede vastu, siis kaasati nad SARKi allüksustena hävituspataljonide ja SARKi motolaskurdiviisi väeüksuste koosseisu ning nad osalesid lahingutes kohaliku vastupanuliikumisega ja hiljem pärast taandumist Tallinnasse, Tallinna kaitsel saksa vägede vastu.

1944–1949 muuda

Esimesed piirivalveväeosad jõudsid Saaremaale 1944. ja 1945. aasta vahetusel, kuid ühtset piirivalvesüsteemi veel ei olnud ja taastatud NSV Liidu riigipiiri valvamise ülesannet täitsid spetsiaalsed jalaväeosad. Olukord muutus 1946. aasta sügisel, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis vastu 26. oktoobri määruse nr 58 ühtsest piirivalvekorraldusest Eesti NSV territooriumil.

Piiritsooni kuulusid kõik saared Soome ja Riia lahes ning Mandri-Eesti rannaäärsed alad. Määratleti ka piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikud võimuorganid olid kohustatud koostöös piirivalvega seadma randades üles piiritsooni märgistuse. Inimestel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke jms. Kalurid pidid kõik alused registreerima ning sadamates sisseseatud kord nägi ette alalise valve ja territooriumi piirdega ümbritsemise. Paadid lukustati ning aerud-tullid tuli hoida eraldi panipaigas.

Balti piirivalveringkond Прибалтийский пограничный округ
Tegev	1946–1949
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu Siseministeerium
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

Alates 1944. aasta novembri algusest asus Tallinnas Pärnu mnt. 27 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Ringkonna Piirivalvevägede juhatus. 1944. aasta lõpuks oli ringkonna formeerimine peaaegu lõpule viidud. Selle ülesandeks oli merepiiri kaitse okupeeritud Eesti ja Läti piires. ülemaks määrati kindralmajor Stepan Bannõhh, poliitosakonna ülemaks polkovnik I. Krotov. Ringkonna juhatus asus Tallinnas kuni 1950. aastate alguseni.

1944. aasta lõpus andis Balti laevastik ringkonnale üle laevad (osa neist kasutati piirivalveks juba enne sõda), mille baasil moodustati piirivalve mereväeosad.

Eestis asusid 1945. aastal järgmised NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti ringkonna piirivalvevägede väeosad:

99. piirivalvesalk (s/o 2345) staabiga Rakveres alates 1944. aasta lõpust. 1945. aastal oli salgal 6 komandantuuri ja umbes 30 kordonit Lebjažjest (Leningradi oblast, Lomonossovi rajoon) Kolga-Aablani. 3. komandantuur asus Narva-Jõesuus, 4. Aseris, 5. Võsul ja 6. Haral.
11. piirivalvesalk (s/o 2133) staabiga Kuressaares (Kingissepa), oli Saaremaal vähemalt 1945. aasta jaanuari algusest. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Vormsist Sõrveni. 1940.–1950. aastatel oli 1. komandantuur Vormsil, 2. Kärdlas, 3. Putkastes (Hiiumaal), 4.-6. Saaremaal.
106. piirivalvesalk (s/o 2198) staabiga Tallinnas. Salga koosseisus oli Tallinna merekontrolli- ja läbilaskepunkt. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Tsitrest Noarootsini.
7. (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2243) Tallinnas.
(Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2244) Haapsalus.

Piirivalveobjektid Eestis 1946 muuda

Tallinnas oli 1945. aastal nõukogude piirivalve käsutuses vähemalt 30 krunti. Allpool on loetletud piirivalveüksuste (-salkade jm) ja -allüksuste (-kordonite ja -komandantuuride) asukohad Eestis väljaspool Tallinna seisuga 1.06.1946. Enamus neist objektidest olid aga piirivalvevägede kasutuses juba 1940–1941, uuesti hõivati need kohe pärast Saksa vägede taandumist 1944. aastal. Kõik objektid olevat üle antud kohalike võimude sellekohaste otsuste, määruste ja aktidega, mis pärinevad küll peamiselt ajavahemikust jaanuar–aprill 1945, olid aga reeglina reaalselt nõukogude vägede ja piirivalve kasutuses juba varem. Lisaks loetletuile oli ka kümneid maju ning üksikkortereid piirivalve käes n-ö tasuta rendil.

Tallinnas asus sõjaväeladu nr 30, mis allus NKVD-MVD Balti Ringkonna Piirivalvevägede Sõjaväevarustusvalitsusele.

Piirivalveobjektid Eestis väljaspool Tallinna 1. juuni 1946 seisuga:^[5]:

Harjumaal: Rae vald: Jaaniantsu talu kasarm; Nõva vald: Vihterpalu kasarm, staap; Alliklepa kasarm; Pedase kasarm; Padise vald: Kurkse kasarm; Pakri vald: Väike-Pakri saare kasarm, söökla; Paldiskis Koidu tänav 17 kasarm, tall; Keila vald: Lahepere kasarm; Harku vald: Mereküla kasarm; Välja talu kasarm; Prangli saare kasarm, söökla; Iru vald: Rummu kasarm; Leppneeme kasarm; Randvere kasarm; Jõelähtme vald: Koogi kasarm, staap; Keila vald: Pikaste talu 2 elamut; Uuemõisa talu 3 elamut; Kolga vald: Kolga-Aabla kasarm; Tapurla kasarm ja söökla; Hara kasarm; Kõnnu vald: Loksa kasarm, söökla, staap, raadiojaam; Pärispea kasarm; Vihasoo kasarm; Viinistu kasarm, elamu
Läänemaal: Haapsalu staap (üle võetud 10. armeelt); Kooli tänav 3 kasarm 8? БО ДСК; Lääne maakonnas, Riguldi vald: Elbiku kasarm; Spithami kasarm; Pühalepa vald: Heltermaa sadama kasarm (66 rm) ja kasarm (136 rm); Lehtma kasarm ja söökla; Kuri kasarm; Kõrgessaare vald: Kõpu kasarm; Otste kasarm ja elamu; Mudaste kasarm; Käina vald: Kiisiküla? (Kassari) kasarm; Emmaste vald: Haldreka (Haldi?) k; Õngu (Oiniku) kasarm; Emmaste kasarm, söökla; Käina mõis? staap, 3 elamut (kõik 454 rm!); Kalana; Kärdla l kasarm, söökla, staap; Vormsi saar: Hullo kasarm; Borrby kasarm, söökla, elamu; Sviby (mt, : Hullo) kasarm, söökla, staap, 4 elamut
Virumaal: Rakvere: Pikk tänav 2 salga staap, garaaž, ladu, tall, töökojad, 2 elamut; Pikk tänav 7 medpunkt, töökoda, raadiosõlm, elamu, tall; Pikk tänav 24 elamu; Lai tänav 8 elamu; Vene tänav 4 elamu; Poska tänav 5 elamu; Aaspere vald: Liiguste elamu; Palmse vald: Võsu Mere tänav 8 kasarm; Mere 10 komandantuuri staap, 2 talli, kuur, kelder; Mere 12 medpunkt, saun; Mere 19 söökla; Mere 23 pagaritöökoda; Mere 33 saun; Mere 34, 37, 42, 44, 48, 50, 63 7 elamut; Rakvere tänav 5, 7, 9 pioneerilaager; Loksa kasarm; Vergi kasarm, saun, juurviljahoidla; Lahe kasarm, juurviljahoidla, saun, kuur; Lahe k, tall, kuur, ladu; Vihula vald: Vihula kasarm, tall, kelder; Vainupea kasarm, söökla; Kunda vald: Rutja kasarm, tall; Letipea kasarm, tall; Kunda küla kasarm, tall, varjualune, juurviljahoidla; Mahu vald: Laheküla kasarm, 3 elamut, tall, saun; Aseri k, komandantuuri staap, kasarm, 2 elamut, tall, juurviljahoidla; Lüganuse vald: Purtse kasarm, tall; Kohtla vald: Saka mõis staap, 6 kasarmut (e-v ühesuurust), söökla, kuur; Ontika kasarm; Jõhvi vald: Toila küla kasarm, saun, tall-kelder; Toila k, Posti tänav 13, 16, 23, 29, 31 5 elamut, juurviljahoidla (Posti 31); Oru mõis staap, elamu, ladu, tall, juurviljahoidla, kuur; Vaivara vald: Türsamäe kasarm, tall; Auga küla kasarm, tall, elamu
Saaremaal: Kuressaares Tallinna tänav 23 kasarm, tall; Tallinna 13 kasarm, tall; Tallinna 9 kasarm, ladu; Tallinna 12 ? (par. 15-st) staap, garaaž; Tallinna 2 kasarm, elamu, ladu, tall; Tallinna 10 elamu; Oktoobri tänav 1 klubi, 2 ladu, saun; Oktoobri 5 kasarm, juurviljahoidla; Oktoobri 10 elamu; Kauba tänav 12 medpunkt, saun, tall; Kauba 20 staap?; Pikk tänav 19 elamu, töökoda, kuur; Pikk 22 elamu; Tolli tänav 6 kasarm, peavaht, kuur; Pruuli tänav 4, 4a staap, elamu, kuur; Allee tänav 8 staap; Kuressaare vald: Nasva raadiojaam; Muhu vald: Muhu sadam, (Kuivastu ?) kasarm, ladu; Võlla kasarm, tall; Kihelkonna vald: Kihelkonna kasarm, garaaž, sepikoda, kasarm, tall, saun, ladu; Vilsandi saare kasarm, kuur; Rannaküla kasarm, tall, ladu, kuur, söökla; Kõruse kasarm, kuur; Torgu vald: Karuste kasarm, elamu, kuur; Kargi kasarm, tall, saun; Sääre elamu, tall; Salme vald: Tiirimetsa kasarm, saun; Möldri kasarm, kuur, tall, juurviljahoidla, ladu, saun; Kaugatoma 2 elamut; Lümanda vald: Lahetaguse kasarm, tall, söökla; Austla kasarm, kuur; Leisi vald: Leisi mõis staap, garaaž, klubi, medpunkt, kasarm, kuur; Pammana kasarm, tall, söökla; Mustjala vald: Ninase kasarm, tall, saun; Mustjala 3 elamut, kuur; Panga 2 elamut, tall, kuur; Orissaare vald^[küsitav]: Liigalaskma kasarm, kuur
Pärnumaal: Pärnus: Tammsaare tänav 2–4 staap, kasarm, 2 ladu; Supeluse tänav 13–15 kasarm, söökla; Supeluse 14 kasarm; Supeluse 1 2? (18?) 2 kasarmut; Roosi tänav 8 medpunkt, ladu

Balti piirivalveringkonna territoorium

1949–1953 muuda

NSV Liidu RJMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus УПВ МГБ Ленинградского округа^[6]
Tegev	1949–1953
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu RJMi Piirivalve Peavalitsus
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

Aastatel 1949–1953 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

106. piirivalvesalk, (106 Таллиннский пограничный отряд войск МГБ СССР Управления пограничных войск МГБ СССР Ленинградского округа)^[7]

1954–1955 muuda

Aastatel 1954–1955 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

Leningradi ringkonna Piirivalveväed teostasid riigipiiri valvet Karjala ANSV-s asunud Pitkajärvest, Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV merepiiril, kuni Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti halduspiirini.

NSV Liidu SMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus УПВ МВД Ленинградского округа^[8]
Tegev	1954–1955
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

1955–1963 muuda

Aastatel 1955–1963 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse. 1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ning loodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus, millele allutati piirivalveväed. Piirivalvevägede koosseisu oli ka eraldi merepiirivalve üksused.

1963. aastal ühendati Leningradi ringkonna piirivalveväed Põhja ringkonna piirivalvevägedega, Loode piirivalveringkonnaks (Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ). Loode piirivalveringkonna väed teostasid riigipiiri valvet territooriumil, Arhangelskist kuni Kaliningradi oblastini. Piirivalvevägede valitsus asus Leningradi linnas. Loode piirivalveringkonda kuulusid: Leedu NSV, Läti NSV, Eesti NSV, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Pihkva oblast, Karjala ANSV.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu MN ja RJK Loode piirivalveringkond Piirivalvevägede Valitsus Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ^[9]
Tegev	1963–19
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru	piirivalveväed
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

Balti Piirivalveringkond muuda

23. oktoobril 1975 moodustati Loode piirivalveringkonna Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti territooriumitel asuvatest piirivalvevägede baasil Balti piirivalveringkond, mis teostas riigipiiri valvet Poola rahvavabariigi piirist, mööda Läänemere, Riia lahe ja Soome lahe rannikul. Piirivalveringkonna valitsus asus Riias, Läti NSV-s.

Piirivalve tegevuse aluseks oli NSV Liidu seadus "NSV Liidu riigipiiri kohta".

NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Valitsuse Punalipuline Balti piirivalveringkond (Краснознаменный Прибалтийский пограничный округ (КППО)^[10])
Tegev	1975–1992
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve
Tähtpäevad	23. oktoober 1975

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda kuulusid 6 salka, neist Eesti alal Tallinna (Таллинский ПО), Rakvere (Раквереский ПО) ja Kuressaare (Кингисеппский ПО) salgad, ning lisaks neile 8. piirivalvesalk (s/o 2335) Ventspilsis, 23. piirivalvesalk (s/o 2114) Klaipedas, 95. piirivalvesalk (s/o 2297) Kaliningradis. Ringkonna staap (s/o 2582) ja komandantuur (s/o 9826) asusid Riias.

Kingissepa piirivalvesalk muuda

11. piirivalvesalk (11-й Кингисеппский пограничный отряд КППО^[11], в/ч 2133), s/o 2133. Staap ja õppekeskus Kuressaares, Tallinna tänav 19, elamud Pihtla tee 24.

Hiiumaal^[12],^[13] Kärdla komandantuur (1 пограничная комендатура, Берёзовый, в/ч 2133-А)^[14]. Kärdla komandantuuri väliõppekeskus^[15] asus Paope külas.

Sääre nina Vana vahitorn

1. piirivalvekordon^[16], (1 ПЗ, 1 пограничная застава, в/ч 2133-Д). Radarijaam, 2 vaatlustorni (Sääre nina tehnilise vaatluse post^[17]). Hiiu maakond/Hiiumaa rajoon^[18], Pühalepa vald Heltermaa, Suursadama
2. piirivalvekordon (2 ПЗ "Отборный", в/ч 2133-Е). (Kuni 1976. aasta sügiseni allus 11. pvs, siis aga allutati Tallinna 106. pvs.) 2 radarijaama, 2 vaatlustorni (Lehtma tehnilise vaatluse post^[19]). Hiiumaa, Kärdla
3. piirivalvekordon^[20] (3 ПЗ, в/ч 2133-И). 2 radarijaama, 2 vaatlustorni. Hiiumaa, Lauka vald, Kõrgessaare
4. piirivalvekordon^[21] (4 ПЗ, в/ч 2133-К). Ojaküla Hiiumaa. Vaatlustorn asub Hiiumaa militaarmuuseumi alal. Kordoni teeninduspiirkonnas oli Hirmuste tehnilise vaatluse post^[22], Kõpu poolsaare Ristna neemel.
5. piirivalvekordon (5 ПЗ, в/ч 2133-Л). 2 radarijaama, 2 vaatlustorni (Haldi tehnilise vaatluse post^[23]). Hiiumaa, Emmaste vald Sõru Soela väina ääres

Kuressaare komandantuur

6. piirivalvekordon^[24] (6 ПЗ Лийкюла) (58° 26′ 51″ N, 21° 56′ 8″ E)^[25], Kordoni teeninduspiirkonnas Pammana (Pakulaiu) tehnilise vaatluse post (58° 38′ 25″ N, 22° 32′ 16″ E)^[26] Põhja-Saaremaa, Liiküla, (tänapäeva Saaremaa vald, Liiküla)
7. piirivalvekordon (7 ПЗ). Umbes 1980. aastal ehitatud uus Tagaranna piirivalvekordon^[27] (58° 32′ 33″ N, 22° 12′ 33″ E)^[28]: radarijaam, Tagaranna tehnilise vaatluse post^[29] (58° 32′ 38″ N, 22° 12′ 18″ E)^[30] , Ninase piirivalve tugipunkt (58° 32′ 9″ N, 22° 13′ 53″ E)^[31]. (1988. aastast Viktor Kingissepa nimeline piirivalvekordon. Põhja-Saaremaal, Saaremaa vald, Ninasel.
8. piirivalvekordon^[32] (8 ПЗ Кырузе) (58° 26′ 51″ N, 21° 56′ 8″ E)^[33] Radarijaam, 2 vaatlustorni, Loode-Saaremaal, Saaremaa vald, Kõrusel.
9. piirivalvekordon 9 ПЗ Кихельконна), Lääne-Saaremaal, Kihelkonna, (tänapäeva Saaremaa vald, Kihelkonna)
10. Karala^[34],^[35]/piirivalvekordon^[36] (10 ПЗ Киприда) (58° 16′ 53″ N, 21° 52′ 47″ E)^[37], Lääne-Saaremaal, Austlas, (tänapäeva Lääne-Saare vald, Austla). Kordoni teeninduspiirkonnas tehnilise vaatluse post^[38], Atlas ja Jõgela tehnilise vaatluse post^[39]

Lõmala TVP

11. Kipi^[40]-Koovi piirivalvekordon (11 ПЗ) (58° 14′ 47″ N, 22° 1′ 58″ E)^[41], Lääne-Saaremaal, (tänapäeva Saaremaa vald, Kipi) Kordoni teeninduspiirkonnas Lõmala TVP^[42], Lõmalas.
12. piirivalvekordon^[43] (12 ПЗ Отварный) (58° 1′ 31″ N, 22° 5′ 7″ E)^[44], Lõuna-Saaremaa Sõrve poolsaare läänekaldal, Kargi, (tänapäeva Saaremaa vald, Kargi). Kordoni teeninduspiirkonnas Kaunispe tehnilise vaatluse post^[45]
13. piirivalvekordon^[46], kapten Aleksandr Lošmanovi nimeline Tammuna piirivalvelinnak (13 ПЗ Вмятина). Kordoni teeninduspiirkonnas Türju TVP^[47], Türjus. Lõuna-Saaremaa Sõrve poolsaare läänekaldal, (tänapäeva Saaremaa vald Tammunal).
14. piirivalvekordon (kuni 1976. aastani, seejärel nimetati ümber 12. pvk),
15. piirivalvekordon (kuni 1976. aastani, seejärel nimetati ümber 13. pvk),

Pärast Nõukogude vägede väljaviimist Eestist jätkas väeosa teenistust Eesti-Vene piiril Narva piirilõigul, pvs staap asus Kingissepa linnas.

Piirivalve tehnilise vaatluse post sisaldas statsionaarseid radarid, prožektoreid ja visuaalvaatlusseadmeid. Piirivalve jalgsi- ja ratsapatrullid Saaremaal ja Hiiumaal liikusid ööpäevaringselt, mööda rannaäärt kulges õhuliin (hiljem maa-alune kaabel), mille kaudu tehti väeosa korrapidajale regulaarselt ettekandeid. Vilsandi piirivalvekordon viidi üle pärast õnnetult lõppenud vahejuhtumit, kus 1968. aastal^[48] kordoni komandör leitnant Dobrodejev lasi oma teenistusrelvast maha noore naise ja ka kohalerutanud majakaülema^[49].

Tallinna piirivalvesalk muuda

NSV Liidu MN j.a. RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 106. Punalipuline piirivalvesalk (Таллинский Пограничный Отряд)
Tegev	1954–1990
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu MN j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

Tallinna piirivalvesalk ehk 106. Punalipuline piirivalvesalk – sõjaväeosa nr 2198 (106-й Таллинский пограничный отряд Таллин КППО), Rahumäe tee 4 Tallinnas. Kordonite numeratsioon muutus 1976. aastast. 106. piirivalvesalga piirivalvekordonid asusid aastail 1945–1975 algul Käsmust, siis Turbuneemest ja Tsitrest Põõsaspeani. Algselt oli kordoneid vähemalt 30, 1975. aastaks vähenes nende arv 20-ni, alates 1976. a-st oli neid 17. Aastail 1976–1992 oli salgal kaks komandantuuri (Paldiskis ja Vihterpalus, lõpuks lühikest aega Põial), Paldiskis paiknes ka 106. piirivalvesalga õppepunkt (Pakri tuletornist idas).

Neeme TVP Uitru säärel

1. piirivalvekordon, (1 ПЗ (Пограничная застава) , "Физмат"), Ihasalu poolsaar Ihasalu. Kordoni teeninduspiirkonnas Neeme tehnilise vaatluse post (TVP), Uitru säärel^[50]
2. Suurpea piirivalvekordon (2 ПЗ Суурпеа), Harju maakonnas Kuusalu vallas Pärispea poolsaare läänerannikul Hara lahe ääres/Prangli saar. Kordoni teeninduspiirkonnas Loo-Otsa TVP^[51] Prangli saarel
3. piirivalvekordon, (3 ПЗ, "Успех"), Muuga
4. piirivalvekordon, (4 ПЗ, "Эталон"), Leppneeme
5. piirivalvekordon, (5 ПЗ, "Гидрон"), Haabneeme
6. Mihhail Pasternaki nimeline Mähe piirivalvekordon, Pirital (Застава им. капитана. М. Ф. Пастернака, (6 ПЗ, "Бромистый"), 1976. aastani 11. kordon. Kordoni teeninduspiirkonnas mobiilsed seirejaamad Miiduranna sadamas, Pirita TVP^[52] Pirita Jahisadamas,
7. Feodor Okki nimeline^[53] Kopli piirivalvekordon^[54] (Застава им. Ф.В.Окка, 7 ПЗ им. Ф.В.Окк, "Вента"), 1976. aastani 12. kordon, Neeme tänaval, Koplis Tallinnas. Kordoni teeninduspiirkonnas 2 tehnilise järelevalve posti (vana post, Paljassaare tee 101 vastas^[55], uus post Paljassaare tee 97 lähedal ^[56] (Paljassaare poolsaare ja Katariina kai piirkond).
8. piirivalvekordon, 1976. aastani 13. kordon (8 ПЗ "Лебедка"), Kakumäel. Kordoni teeninduspiirkonnas Kakumäe poolsaarel Kakumäe TVP^[57] ja Muraste TVP^[58]
9. piirivalvekordon, (9 ПЗ, "Соболь"), 1976. aastani 14. kordon, Vääna-Jõesuus. Kordoni teeninduspiirkonnas Vääna-Jõesuu TVP^[59] ja Suurupi TVP^[60]
10. piirivalvekordon, 1976. aastani 15. kordon, Keila-Joal. Kordoni teeninduspiirkonnas Lohusalu TVP^[61]ja Keila-Joa TVP^[62]
11. piirivalvekordon (11 ПЗ "Стражник") ja komandantuur, 1976. aastani 16. kordon, Paldiskis, Majaka tee 10). Kordoni teeninduspiirkonnas^[küsitav] tehnilise vaatluse post Lahepere lahe ääres Kloogarannas
12. piirivalvekordon^[63] (12 ПЗ "Вмятина"), 1976. aastani 17. kordon, Kurksel. Kordoni teeninduspiirkonnas Kurkse TVP^[64] ja Kolvikunina TVP^[65] ja Keibu TVP^[66]
13. piirivalvekordon^[67] (13 ПЗ), 1976. aastani 18. kordon, Vihterpalu
14. piirivalvekordon (14 ПЗ), 1976. aastani 19. kordon, Nõva. Kordoni teeninduspiirkonnas tehnilise vaatluse postid: Rannaküla TVP^[68].
15. Mihhail Kozlovi nimeline piirivalvekordon^[69] (15 ПЗ имени КОЗЛОВА), 1976. aastani 20. kordon, Spithamil, Läänemaal. 1985. aastal kolis piirivalvekordon^[70] uutesse hoonetesse Tuksis (Elbiku küla). Kordoni teeninduspiirkonnas Põõsaspea neem.
16. piirivalvekordon (16 ПЗ, "Гербовый"), Paslepa ja Paslepa mõis. Kordoni teeninduspiirkonnas Noarootsi poolsaar, Ramsi TVP^[71] (ПТН 2162) Ramsi neemel Einbi (Enby) külas ja (ПТН 2161) Hara TVP^[72], Telise vaatluspost^[73]Telise neemel ja Pürksil.
17. Vormsi piirivalvekordon^[74] (17 ПЗ Вормси, "Гридлик")^[75], Hullo külas Vormsi saarel. Hullos asuvad ka vana piirivalvekordoni hooned. Kordoni teeninduspiirkonnas tehnilise vaatluse postid: Norrby TVP^[76], Borrbys TVP^[77], Dibys, Saxbys ja Förbys? (ka Bussbys?), samuti Sviby kontrollpunkt (?) ja Borrby õppeväljak.

Helgiheitja РП-15-1

Kordonite teeninduspiirkonnas olid kordonihooned, tehnilise vaatluse postid (ПТН, пост технического наблюдения), helgiheitjate РП-15-1 ja (ПСНР, переносные станции наземной разведки "Подъём" и "Кредо"), (РЛС, радиолокационная станция "ДОН").

Tallinna üksik piirikontrollisalk muuda

Pikemalt artiklis Tallinna üksik piirikontrollisalk

Tallinna Üksik piirikontrollisalk – sõjaväeosa nr 2333 (Отдельный Отряд Пограничного Контроля (ОКПП) "Таллин")

1. jaoskond, piiripunkt Tallinna Reisisadamas, Eesti – Soome vaheline laevaühendus, laevad Georg Ots (laev) ja Tallink
2. jaoskond, piiripunkt Tallinna Kaubasadamas,
3. jaoskond, piiripunkt Tallinna Lennujaamas
4. jaoskond, piiripunkt uus ja vana Tallinna Kalasadamas, Kirovi-nimeline kalurikolhoos ja Pirita Jahtklubi. (ТМРП – Таллиннский Морской Рыбный порт)
5. jaoskond, transportrood Рота материального обеспечения

Rakvere piirivalvesalk muuda

NSV Liidu RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk (6-й Ракверский (Гдынский) пограничный отряд КППО, Раквереский (Гдынский ^[78])
Tegev	1954–1990
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne	NSV Liidu riigipiiri valve

Vergi kordoni vaatlustorn helgiheitjahoonega

6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk Rakveres – sõjaväeosa nr 2294 (6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294). Aseris oli Rakvere piirivalvesalga õppepunkt ja Aseriaru väliõppekeskus, lasketiiruga.

1. piirivalvekordon (6 ПО 1ПЗ (Пограничная застава) Нарва-Йыесуу), piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlustorn. Narva-Jõesuu alev, Koidula tänav 99, 99a, 100, 101^[79].
2. piirivalvekordon (6 ПО 2ПЗ Тойла), piirivalvekordonis: 2 radarijaama (Vaivina TVP^[80]), 2 vaatlustorni. Ida-Virumaa, Voka vald, Toila.
3. piirivalvekordon (6 ПО 3ПЗ Сака), piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlustorn, elamu. Ida-Virumaa, Kohtla vald Saka.
4. piirivalvekordon (6 ПО 4ПЗ Азери) ja õppekeskus, piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlustorn. Lääne-Virumaa, Aseri, Kordoni 10.
5. piirivalvekordon (5 ПО 5ПЗ Кунда), piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlusjaam. Lääne-Virumaa, Kunda, Toolse tee 1.
6. piirivalvekordon (6 ПО 6ПЗ Верги), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni (1. Vergi sadamas), 3 elamut. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Vergi, Vergi poolsaarel.
7. piirivalvekordon (6 ПО 7ПЗ Высу), (Võsu)
8. piirivalvekordon (6 ПО 8ПЗ Кясму), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut. Lääne-Virumaa, Käsmu, Käsmu poolsaarel.
9. piirivalvekordon^[81] (6 ПО 9ПЗ Турбанееме kutsung "Соболь"), piirivalvekordonis: 2 radarijaama, 4 vaatlustorni (Pärispea TVP^[82], Saunalahe ääres), elamu. Lääne-Virumaa, Loksa vald, Turbuneeme, Pärispea poolsaarel.
10. piirivalvekordon (6 ПО 10ПЗ Хара), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni (Tapurla vaatluspost^[83]), 2 elamut. Harjumaa, Loksa vald, Hara, Hara lahe kaldal).
11. Pjotr Rodionovi nimeline piirivalvekordon^[84] (6 ПО 11ПЗ Тситре; Погранзастава №11 имени Родионова), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni (Andineeme TVP^[85]), elamu. Harjumaa, Kuusalu vald, Tsitre.
12. piirivalvekordon (6 ПО 12ПЗ Кабернееме) (lammutatud 2009), piirivalvekordonis: radarijaam (Kaberneeme TVP), 2 vaatlustorni. Harjumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme Kaberneeme poolsaarel.

Rutja piirivalvekordon: radarijaam, 4 vaatlustorni, elamu. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Rutja.

Piirivalve vaatlustornid: Vainupeal ja Kunda linnas, Viru-Nigula vallas, Rutjal, Käsmus, Natturil, Lobi neeme tipus, Salmistu vaatluspost^[86]. Piirivalve tehnilise vaatluse postid: Juminda TVP^[87], Uusküla TVP^[88], Leesi TVP^[89].

Rakveres paiknes ka, 20. üksik lennueskadrill (20 ОАЭ (в/ч 9788)), mille koosseisu oli 12 helikopterit Mil Mi-8. Eskadrilli juhtkond asus, Rakveres Pika tänav ja Tallinna tänava ristmikul, Rakvere linnas asusid staap, kasarmud, sööklad, garaažid ja piirivalve lennusalga linnak, Rakveres, Arkna teel; elamud Ilu puiestee 4 ja 4a ning elamu Lennuki tänav 3. Rakvere lennuväli, tehnilise ekspluatatsiooni teenistus, kütuselaod ja eritehnika asus linnast väljas Tallinna-Narva maantee ääres. Eskadrilli üks helikopter asus ka Saaremaal, 9. piirivalvesalga käsutuses.

Merepiirivalveüksused muuda

NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda koosseisu kuulusid ka Merepiirivalve valitsuse väeosad.

Eestis 1945. aastal loodud 7. piirivalvevägede üksik vahilaevade divisjon (s/o 2243), 1967. aasta märtsist 3. piirivalvevägede üksik Punatähe ordeniga vahilaevade brigaad. Aastatel 1945–1967 oli Haapsalus Holmil eraldi väeosa – 8. piirivalvevägede üksik vahilaevade divisjon (s/o 2244), hiljem 3. üpvlb 2. vahikaatrite divisjon.

Tallinna Üksik piirivalve vahilaevade brigaad muuda

3. üksik piirivalve vahilaevade brigaad Tallinn-Haapsalu-Paldiski – sõjaväeosa nr 2243 (3-я отдельная бригада пограничных сторожевых кораблей, ОБСКР).

Piirivalvelaevade 1. vahikaatrite divisjon asus Tallinnas Koplis Bekkeri sadamas (гавань Копли-Южная). Isikkoosseis Tallinn, Süsta tänav 5; elamu ja Tallinn, Kaluri tänav 1.

Piirivalvelaevade 2. vahikaatrite divisjon asus Haapsalus Holmil, staap Haapsalus Suur-Holmil.

Piirivalvelaevad

PVL-718 (Погранично-сторожевой Корабль (ПСКР)-718)
PVL-745 (ПСКР-745)
PVL-804 (ПСКР-804 «Тольятти»)

Merepiirivalve vaatlusepostid muuda

3. üksiku Punatähe ordeniga piirivalve(vägede) vahilaevade brigaadi:
- brigaadi sidesõlme saatekeskus, Suurupi ülemise majaka lähedal
- 5. tehnilise vaatluse post, Suurupi ülemise majaka lähedal
- 6. tehnilise vaatluse post (ПТН-6; s/o 2243-H) Harilaiu TVP^[90] Harilaiul Förby küla ja merepiirivalve sideväeosa s/o 2243 sõjaväelinnak.
- Lääne-Saaremaal, Kihelkonna lahe ääres asus Pihlalaiu merepiirivalve tehnilise vaatluse post (58° 38′ 55″ N, 22° 32′ 37″ E)^[91]
- Vormsi saarel Kersleti TVP^[92]
- Harju maakonnas Keri saare merepiirivalve post^[93]
Saaremaal, Sõrve säärel paiknes ka Ventspilsi 8. piirivalvesalga tehnilise vaatluse post (ПТН (пост технического наблюдения)). Teise maailmasõja järel ehitatud merepiirivalve sideväeosa Sääre piirivalvekordoni^[94] (57° 55′ 3″ N, 22° 3′ 29″ E)^[95] peahoone valmis 1957. aastal, selle umber paiknevad majandushooned ja rajatised on ehitatud eri aegadel. Kompleksi koosseisu kuuluvad kuurid, saun-pesumaja, laut, kaevumaja, spordisaal, jõujaam, kolm ohvitseride hoonet ja kaks keldrit. Peahoone taga kõrguvad kaks nõukogudeaegset radarimasti, veidi eemal valvetorn. Kordoni territooriumil asuvad I maailmasõja aegse Peeter Suure merekindluse Rannakaitsepatarei nr 43 I ja II suurtükialused. Ühes kordoni ohvitseride hoones tegutseb Sõrve militaarmuuseum.

NSV Liidu piirivalve väeliigi embleem

Piirivalve merejõudude tehnilise vaatluse postid asusid ka aja jooksul: Eestis Suurupis, Harilaiul ja Sõrve majaka juures, varem Mohni saarel, Keri saarel, Vormsis, Pammana poolsaare Pihlalaiul, Muha ninal, Sõrve majakast lõunas; neil olid samasugused radarid nagu mereväe raadiotehnilistel rühmadel.

Piirivalve õppekeskused muuda

1. Paldiskis (1 УПЗ ШСС Палдиски; 1 Учебная Погранзастава Школа Сержантского Состава Палдиски)
2. Paldiskis (2 УПЗ МОШСС Палдиски; 2 Учебная Погранзастава МежОтрядная Школа Сержантского Состава Палдиски)
3. Aseris

Piirivalvevägede juhatajad muuda

Balti ringkonna piirivalvevägede valitsuse ülem 1941 muuda

Daatum	Nimi	Auaste
1941	Konstantin Ivanovitš Rakutin (1902−1941)	kindralmajor

Looderinde tagalajulgestusvägede ülemad 1941−1944^[96] muuda

Daatum	Nimi	Auaste
1941	Konstantin Ivanovitš Rakutin (1902−1941)	kindralmajor
1941	Ivan Markovitš Gorbatjuk (1903−1957)	alampolkovnik
1941−1942	Andrei Sidorovitš Golovko (1903−1981)	kindralmajor
1943	Ivan Markovitš Gorbatjuk (1903−1957)	kindralmajor
1943−1944	Ivan Tarassovitš Rogatin (1899−1955)	kindralmajor

2. Valgevene rinde tagalajulgestusvägede ülem 1944−1945^[97] muuda

Daatum	Nimi	Auaste
1944−1945	Ivan Tarassovitš Rogatin (1899−1955)	kindralmajor

Balti ringkonna piirivalvevägede valitsuse ülem 1955−1956^[98] muuda

Daatum	Nimi	Auaste
1955−1956	Anatoli Aleksandrovitš Nikiforov (1905−1994)	kindralmajor

Lääne ringkonna piirivalvevägede valitsuse ülemad 1956−1960^[99] muuda

Daatum	Nimi	Auaste
1956−1959	Anatoli Aleksandrovitš Nikiforov (1905−1994)	kindralmajor (a-st 1957 kindralleitnant)
1959−1960	Nikolai Aleksandrovitš Romanov (1906−1980)	kindralleitnant

Balti piirivalveringkonna vägede juhatajad 1975−1991^[100] muuda

Daatum	Nimi	Auaste
1975–1976	Konstantin Fjodorovitš Sekretarjov (1919−1989)	kindralleitnant
1976–1980	Ilja Jakovlevitš Kalinitšenko (1931−1997)	kindralmajor (a-st 1980 kindralleitnant)
1980–1986	Grigori Fjodorovitš Moissejenko (sündinud 1925)	kindralmajor
1986–1991	Valentin Konstantinovitš Gaponenko (1929−2018)	kindralleitnant

Punalipuline Balti piirivalveringkond muuda