Nõukogude-Ukraina sõda
Nõukogude-Ukraina sõda (ukraina keeles Радянсько-українська війна) oli sõjaline konflikt Ukraina Rahvavabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel aastatel 1917–1921.
| Nõukogude-Ukraina sõda 1917–1921 | |||
|---|---|---|---|
.jpg) | |||
| Toimumisaeg | 1917–1921 | ||
| Tulemus | Ukraina Rahvavabariigi likvideerimine | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Väeüksused | |||
| |||
Algus
muuda20. novembril 1917 andis Ukraina Keskraada välja kolmanda universaali, millega kuulutas 20. novembril 1917 välja Ukraina Rahvavabariigi (URV), mis pidi jääma tulevikus tekkiva demokraatliku Venemaa koosseisu. 12. detsembril 1917 korraldasid bolševikud Kiievis mässu, kuid keskraadale ustavad väeüksused võtsid neilt ära relvad ning saatsid Ukrainast välja. 24.-25. detsembril 1917 Harkivis toimunud I Üleukrainalisel Nõukogude Kongressil kuulutasid bolševikud URV-s välja nõukogude võimu, millega algas Nõukogude-Ukraina sõda.[1] 26. detsembril 1917 langetas URV otsuse moodustada Ukraina rahvavabariigi armee ja mehitada see vabatahtlikkuse alusel.[2]
Lahingud
muuda- 29. jaanuar 1918 – Krutõ lahing
- 1.–6. juuni 1919 – Kamjanets-Podilskõi lahing
Sõja lõpp
muudaPoola ja Nõukogude Venemaa sõjategevus lõppes 1920. aasta oktoobris sõlmitud Riia vaherahuga. Poola ja Nõukogude Venemaa sõlmisid 1921. aasta märtsis Riia rahulepingu. Ukraina ala jagati nii, et Poola sai endise Austria Galiitsia ja osa varem Venemaale kuulunud Ukraina alast. Petljurale lojaalsed üksused võitlesid Ukraina alal ka pärast vaherahu sõlmimist, kuid taandusid 1920. aasta novembris Poola territooriumile. 1921. aasta novembris tungisid ukrainlaste üksused Poola aladelt Nõukogude Ukraina alale, kuid rünnak ebaõnnestus.[3]