Näärikivid on kivid (rändrahnud) Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Metsküla külas.

Näärikivid (Foto: Olev Mihkelmaa)
Näärikivid talvel. (Foto: Olev Mihkelmaa)

Kivid jäävad Matsalu rahvuspargi alale ja asuvad Matsalu lahe lõunakaldal peaaegu veepiiril. Kividest umbes 200 m lõunasse jääb Tuudi–Saastna tee.

Kivid võeti kaitse alla aastal 1937. Kivide seisukord on rahuldav, nad on kergesti leitavad, hõlpsasti ligipääsetavad ja hästi vaadeldavad. Koostiselt on nad graniitporfüürist.

Kivide arvus on lahknevusi. Ühtedel andmetel on rahne kolm.[1]

Mõõtmed[2]:

  1. 6,3×3,6×2,7 m, ümbermõõt 16,2 m
  2. 6,4×4,2×2,6 m, ümbermõõt 16,8 m
  3. 3,1×2,0×1,8 m, ümbermõõt 8,3 m

Teistel andmetel on rahne kaks.

Mõõtmed:

  1. 6,4×4,2×2,6 m, ümbermõõt 16,8 m.
  2. 3,1×3,9×2,9 m, ümbermõõt 8,3 m.

1959. aasta 17. märtsil on aktiga nr. 25 kaitse alla võetud 1 rahn mõõtudega 5,0×-×3,0 m, ümbermõõduga 14,5 m, mida peetakse ka suurimaks.[3]

Kividele on kehtestatud piiranguvöönd 50 m (0,77 ha).

Näärikivide keskkonnaregistri kood on KLO4000963.

Rahvajutu järgi ilmunud rahnud ühel nääriööl merest.[4]

Kivide uurimisest[4] muuda

  1. Gregor von Helmersen, 1882, rahnude mainimine;
  2. C. F. Russwurm, 1851, rahnude mainimine;
  3. Rudolf Carl Georg Lehbert, 1914, rahnude mainimine;
  4. Eesti loodusmälestusmärke, 1931;
  5. H. Schultzi foto (nr. 2052) on EKS/i Kodu-uurimistoimkonna kogus.
  6. Mõõtmed rahnude esmakordsel looduskaitse alla võtmisel: 6,3×2,6×2,8; 6,0×5,6×2,7; 2,2×1,6×1,7 m;
  7. Herbert Viiding, 1986 - kivimimäärang, slaidipildistus;
  8. Priit Kohava, 1987 - tahhümeetriline mõõdistus ja põhiplaani koostamine;
  9. Karl Müürisepp, 1989 - ülevaatus, üldistus ja andmete töötlus Ürglooduse raamatule;
  10. Enn Pirrus, 1992 - ülevaatus, täiendavad andmed.

Viited muuda

  1. Keskkonnaregistri vahendusel Priit Kohava andmed
  2. Keskkonnaregistri vahendusel Läänemaa Keskkonnateenistuse andmed aastast 2002
  3. Keskkonnaregistri vahendusel Herbert Viidingu andmed aastast 1986
  4. 4,0 4,1 Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis

Kirjandust muuda

  • Eesti maastikud. Tallinn 1987, lk 48–49, foto.
  • V. Paakspuu, 1988. Looduskaitseala Matsalu lahel.
  • Läänemaa ja läänlased. Tallinn: Perioodika, lk 122–124.

Välislingid muuda