Mustkael-kobra

Mustkael-kobra
	; Mustkael-kobra
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Sugukond	Mürknastiklased Elapidae;
Perekond	Kobra Naja;
Liik	Mustkael-kobra;
Binaarne nimetus
	N. nigricollis; Reinhardt, 1843
	; Mustkael-kobra levila
Sünonüümid
	Naja nigricollis atriceps; Laurent, 1955; Naja nigricollis occidentalis; Laurent, 1973; Naja crawshayi; Broadley & Cotterill, 2004 ; Naja nigricollis REINHARDT, 1843; Naja nigricillis var. occidentalis BOCAGE, 1895; Naja nigricollis — SCHMIDT, 1923 (fide BROADLEY 1968); Naja nigricollis atriceps LAURENT, 1955; Naja nigricollis occidentalis — LAURENT, 1973; Naja nigricollis nigricollis — BROADLEY & HOWELL, 1991; Naja nigricollis nigricollis — WELCH, 1994; Naja nigricollis — CHIRIO & INEICH, 2006; Naja (Afronaja) nigricollis — WALLACH jt. 2009; Afronaja nigricollis — WALLACH jt. 2014;

Mustkael-kobra^[2] (Naja nigricollis) on kobra perekonna mao liik.^[3]

Klassifikatsioon muuda

Esimesena kirjeldas seda maoliiki 1843. aastal teaduslikult Norra zooloog Johan Reinhardt.^[4]^[5]

Tänapäeval liigitatakse see madu soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonda ja tema teaduslik ladinakeelne nimetus on Naja nigricollis.

Alamliigid muuda

Veebipõhises taksonoomilises andmebaasis Integrated Taxonomic Information System (ITIS) on mustkael-kobral kolm alamliiki:

Naja nigricollis nigricincta Bogert, 1940
Naja nigricollis nigricollis Reinhardt, 1843
Naja nigricollis woodi Pringle, 1955^[6]

Wolfgang Wüsteri jt (2007) tehtud fülogeneetilised uuringud näitavad, et taksonit nigricincta tuleks käsitleda eraldi liigina Naja nigricincta.^[7]

Levila muuda

Neid madusid võib kohata Aafrikas, Angolas, Beninis, Burkina Fasos, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Tšaadis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Kongos, Etioopias, Gabonis, Ghanas, Guinea-Bissaus, Guineas, Elevandiluurannikul, Keenias, Libeerias, Malil, Nigeris, Nigeerias, Senegalis, Sierra Leones, Gambias, Mauritaanias, Sudaanis, Tansaanias, Somaalias, Togol, Ugandas, Sambias^[8] ja Malawis.

Varasemad kirjeldused nende madude levila kohta Lõuna-Aafrikas, Botswanas, Zimbabwes, Svaasimaal, Mosambiigis ja valdavas osas Namiibias võivad käia Naja mossambica või Naja nigricincta kohta, kuna neid peeti mustkael-kobra alamliikideks.

Soomused muuda

Soomused:

'kapuutsil' – 17–23;
keskkehal – 17–23;
kõhusoomused – 175–212 (182–196);
sabaaluseid kilbised – 54–66.

Juveniilsete madude soomused on halli värvi ja laia musta kaelavöödiga, kaelaalune vööt on roosakas ja ulatub kuni kõhuni.

Täiskasvanud maod on harilikult tumehalli või musta värvi ja nende kaelavööt on lai, allpool aga punast või oranži värvi^[9], vahel ka punakaspruunid või oliivirohelised.

Paljunemisbioloogia muuda

Paaritumisaeg loodusliku levila piires võib neil madudel olla talve lõpust (septembris) kuni suve alguseni (detsembris).

Nende madude sugulise sigimise vormiks on ovipaaria. Graviidne emane madu muneb (90–100 päeva pärast paaritumist) 10–15, vahel koguni 22 muna. Munadest kooruvad 60–70 päeva pärast munemist 20–25 cm pikkused maopojad, kes on kohe üsna iseseisvad maod.

Elupikkus muuda

Vangistuses on nende elupikkus 23 aasta ringis.^[10]

Kokkupuuted loomadega muuda

Tema saakloomadeks on sisalikud, teised maod, kahepaiksed, väiksed kalad, linnud ja nende munad ning närilised.^[11]

Nemad on saakloomaks teistele madudele.^[12]

Kokkupuuted inimestega muuda

Neid liigitatakse sülitavate kobrade hulka ja kallaletungi korral on mustkael-kobra võimeline selle tõrjuma, suunates mürgihammastest sülje täpselt vaenlasena tajutava objekti, näiteks inimese silma.^[13]

Tal on kalduvus sülge pritsida väikseimagi provokatsiooni korral, kuid uurijate arvates tasakaalustab seda agressiivsust tagasihoidlikum hammustamiskalduvus.

Tugeva ärrituse seisundi korral võib mustkael-kobra pritsida sülge kuni 28 korda järjest, kulutades selleks 135 mg mürki.

Viited muuda

↑ Naja nigricollis REINHARDT, 1843, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Loomade elu 5:301.
↑ Naja nigricollis, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Wolfgang Bücher, Eleanor E. Buckley, Venancio Deulofeu, "Venomous Animals and Their Venoms: Venomous Vertebrates", 1. köide, lk 411, [Dansker Videsnk. Selsk. skrift. Vol.10:369; Pl.3], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)
↑ On a Collection of Reptiles from Eritrea: Notulae Naturae of The Acad. of ..., lk 3, veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)
↑ Naja nigricollis Reinhardt, 1843, Integrated Taxonomic Information System, veebiversion (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Wüster, W., S. Crookes, I. Ineich, Y. Mane, C.E. Pook, J.-F. Trape & D.G.Broadley, "The phylogeny of cobras inferred from mitochondrial DNA sequences: evolution of venom spitting and the phylogeography of the African spitting cobras (Serpentes: Elapidae: Naja nigricollis complex)". Molecular Phylogenetics and Evolution, 2007, 45: 437–453., veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)
↑ Naja nigricollis REINHARDT, 1843, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Naja nigricollis, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ AnAge entry for Naja nigricollis, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Luca Luiselli, Francesco M Angelici, Ecological relationships in two Afrotropical cobra species (Naja melanoleuca and Naja nigricollis), Canadian Journal of Zoology, 2000, 78(2): 191–198, 10.1139/z99-200, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Naja nigricollis (Black-necked spitting cobra), veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
↑ Loomade elu, 5:301.

Kirjandus muuda

Toksiini uuringud

In vivo: Ismail M, Ellison AC., Ocular effects of the venom from the spitting cobra (Naja nigricollis)., J Toxicol Clin Toxicol. 1986;24(3):183–202.
In vitro:
David L. EAKER, Jerker PORATH, The Amino Acid Sequence of a Neurotoxin from Naja nigricollis Venom, Japan. J. Microbiol., 11. väljaanne (4), 353–355, 1967
D Gaber, A Basheer, K Zaki, MF El-Asmer, Isolation of a cytolytic component from naja nigricollis nigricollis (spitting cobra) venom, Journal Home, 29. väljaane, Nr 2 (2011)
Omale James, Ebiloma Unekwuojo Godwin ja Idoko Grace Otini, IN VIVO NEUTRALIZATION OF NAJA NIGRICOLLIS VENOM BY UVARIA CHAMAE, American Journal of Biochemistry and Biotechnology, 9. väljaanne, nr 3, lk 224–234

Mustkael-kobra hammustus, mürgistus ja esmaabi

Warrell DA, Greenwood BM, Davidson NM, Ormerod LD, Prentice CR., Necrosis, haemorrhage and complement depletion following bites by the spitting cobra (Naja nigricollis)., Q J Med. jaanuar 1976 ;45(177):1–22. PMID: 943796
Clinical Toxinology Resources, Naja nigricollis

Vangistustingimused

Michael Burmeister, Captive care notes for Naja nigricollis woodi The Black Spitting Cobra, 2. jaanuar 2006

Muuseumieksponaat

Kopenhaageni Ülikool, Description of the collections of the Vertebrate Department

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Black-necked spitting cobra seisuga 2.03.2015.

[HVs5e-1] Naja nigricollis REINHARDT, 1843, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[L-elu-2] Loomade elu 5:301.

[qHM9k-3] Naja nigricollis, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[O20bn-4] Wolfgang Bücher, Eleanor E. Buckley, Venancio Deulofeu, "Venomous Animals and Their Venoms: Venomous Vertebrates", 1. köide, lk 411, [Dansker Videsnk. Selsk. skrift. Vol.10:369; Pl.3], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)

[vZY40-5] On a Collection of Reptiles from Eritrea: Notulae Naturae of The Acad. of ..., lk 3, veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)

[S0P58-6] Naja nigricollis Reinhardt, 1843, Integrated Taxonomic Information System, veebiversion (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[2Vopf-7] Wüster, W., S. Crookes, I. Ineich, Y. Mane, C.E. Pook, J.-F. Trape & D.G.Broadley, "The phylogeny of cobras inferred from mitochondrial DNA sequences: evolution of venom spitting and the phylogeography of the African spitting cobras (Serpentes: Elapidae: Naja nigricollis complex)". Molecular Phylogenetics and Evolution, 2007, 45: 437–453., veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(inglise keeles)

[AN1rF-8] Naja nigricollis REINHARDT, 1843, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[TDDxT-9] Naja nigricollis, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[gdHYc-10] AnAge entry for Naja nigricollis, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[G41Gt-11] Luca Luiselli, Francesco M Angelici, Ecological relationships in two Afrotropical cobra species (Naja melanoleuca and Naja nigricollis), Canadian Journal of Zoology, 2000, 78(2): 191–198, 10.1139/z99-200, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[mQlgy-12] Naja nigricollis (Black-necked spitting cobra), veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)

[rn0Id-13] Loomade elu, 5:301.

[2]

[3]

[1]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]