Must-valge kobra
Must-valge kobra[1] (Naja melanoleuca) on kobra perekonna maoliik[2].
| Must-valge kobra | |
|---|---|
.jpg) Juveniilne must-valge kobra | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
| Perekond |
Kobra Naja |
| Liik |
Must-valge kobra |
| Binaarne nimetus | |
|
N. melanoleuca Hallowell, 1857 | |
 Must-valge kobra levila rohelisega | |
| Sünonüümid | |
| |
Klassifikatsioon muuda
Must-valged kobrad liigitatakse soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonda.
Ladinakeelne teaduslik nimetus on Naja melanoleuca ja seda kirjeldas 1897 Ameerika herpetoloog Edward Hallowell, eestikeelne nimetus on must-valge kobra.
Alamliigid muuda
- Naja melanoleuca aurata (Stucki-Stirn, 1979)
- Naja melanoleuca melanoleuca (Capocaccia, 1961)
- Naja melanoleuca subvulva (Laurent, 1955).
Mao soomused muuda
Must-valge kobra soomused:
- seljal (keskkehal risti) 19–21;
- seljasoomuseid: 201–214;
- sabaaluseid soomuseid 63–72;
- anaalsoomus : paaritu
- ülamokasoomuseid: 7 (8)
- Upper labials to eye: 3 + 4;
- silmaeesseid kilbiseid: 1–2;
- silmataguseid kilbiseid: 2–3
- alamokasoomuseid: 8
- oimusoomuste arv on varieeruv.
Must-valge kobra soomuste värvus on varieeruv, levila piires leidub nii läikivmustade seljasoomustega kobrasid, kelle kõhusoomused on kreemjat või valget värvi, kui ka must valgete triipudega ja melanistlikke kobrasid.
Levila muuda
Neid madusid võib kohata Senegalis, Gambias, Guinea-Bissaus, Guineas, Sierra Leones, Libeerias, Malil, Burkina Fasos, Elevandiluurannikul, Ghanas, Togol, Beninis, Nigeerias, Nigeris, Tšaadis, Kamerunis, Gabonis, São Tomé saarel, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Sudaanis, Etioopias, Somaalias, Keenias, Ugandas, Tansaanias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Angolas, Sambias, Mosambiigis, Malawis, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrikas[3].
Saakloomad muuda
Must-valge kobra toitub looduslikult levila piires kaladest, kahepaiksetest, sisalikest, väiksematest imetajatest ja teistest madudest.
Nemad on saakloomaks teistele madudele.[4]
Paljunemine muuda
Must-valge kobra sugulise sigimise vormiks on ovipaaria. Suvel muneb graviidne emane madu 11–26 muna. Madu otsib munade munemiseks kas sobiva avause ehk püüab pesa ise valmistada, kas puuõõnsusesse, termiidipessa või maapinnal olevasse auku.
Emased kobrad võivad mune valvata ja paljunemisperioodil agressiivselt rünnata. Noored maopojad on sündides 22–25 cm pikkused ja üsna iseseisvad maod.
Kokkupuuted inimestega muuda
Need maod on inimese suhtes mürkmadudeks liigitatavad. Nende hammustus võib mürgistusseisundeid esile kutsuda. Vastumürk on olemas.[5][6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Loomade elu", 5:301.
- ↑ Naja melanoleuca, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja melanoleuca HALLOWELL, 1857, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja melanoleuca (Forest cobra, Black and white lipped cobra), veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja melanoleuca, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)(inglise keeles)
- ↑ Märkus. Sarnaselt teiste kobradega võivad ka nemad peast tagapool paikneva naha, nn 'kapuutsi', kopsust väljahingatava õhu toimel välja sirutada.
Kirjandus muuda
- Vangistuses paljunemine
- Bern W. Tryon, Reproduction in Captive Forest Cobras, Naja melanoleuca (Serpentes: Elapidae), Journal of Herpetology, 13. väljaanne, nr 4 (15. november 1979), lk 499-504, Society for the Study of Amphibians and Reptiles, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)(inglise keeles)
- Toksiin
- Joubert FJ., Naja melanoleuca (forest cobra) venom. The amino acid sequence of phospholipase A, fraction DE-III., Biochim Biophys Acta. 27. veebruar 1975; 379(2):329-44. (vaadatud 02.04.2015)
- Osipov AV, Mordvintsev DY, Starkov VG, Galebskaya LV, Ryumina EV, Bel'tyukov PP, Kozlov LV, Romanov SV, Doljansky Y, Tsetlin VI, Utkin YN., Naja melanoleuca cobra venom contains two forms of complement-depleting factor (CVF)., Toxicon., 15. september 2005; 46(4):394-403. (vaadatud 02.04.2015)
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Naja melanoleuca ja ingliskeelset artiklit en:Forest cobra seisuga 2.04.2015.