Munku-Sardõk

Munku-Sardõk (mongoli keeles Мөнх сарьдаг 'igavene kaljutipp', burjaadi keeles Мүнхэ Һарьдаг, vene keeles Мунку-Сардык) on mägi Aasias Venemaale kuuluva Burjaatia ja Mongoolia piiril, Sajaanide ja Burjaatia kõrgeim tipp (3491 m).

Munku-Sardõk
Munku-Sardõk Ida-Sajaani pildi tagaplaanil
Kõrgus	3491 m
Asukoht	Aasia (Venemaa/Mongoolia)
Ahelik, mäestik	Suur-Sajaani ahelik
Esmavallutamine	1858
Koordinaadid	51° 43′ 8″ N, 100° 35′ 49″ E

Sama nimi kannab Suur-Sajaani aheliku osa selle mäe ümbruses.

Munku-Sardõk asub Mongoolia suurima järve Hövsgöli põhjatipust pisut põhja pool. Hövsgöli kaldal asuv Turt on lähim suur asula.

Munku-Sardõk asub Jenissei valglas. Mäest põhja ja ida poolt algavad Oka, Kitoi ja Irkut, mis suubuvad Angarasse. Lääne poolt algavad Suur- ja Väike-Jenissei. Hövsgöli järvel on väljavool Egijn goli kaudu Selenge jõkke, mis suubub Baikalisse.

Mägi koosneb põhiliselt graniitidest. Metsapiir asub lõunanõlval 2000, põhjanõlval 2200 m kõrgusel merepinnast. Mäetipp on kaetud liustikega, mille pindala on 1,3 km², aga see väheneb kliima soojenemise tõttu. Minevikus on liustikud märksa suuremad olnud, nagu näitavad orgudes olevad kulutuse jäljed.

Munku-Sardõkile lähimat asulat Turti läbib maantee, mida mööda saab sõita lõunasse Mörönisse ning itta Irkutskisse ja Ulan-Udesse.

Esimesena vallutas mäe vene geograaf Gustav Ferdinand Richard Radde 1858.

Tõus tippu ei ole kuigi keeruline. Tänapäeval on kindlaks määratud mitu tippu minevat marsruuti, mis pole ühesuguse raskusastmega. Enamik turistide rühmi tõuseb mäele mai alguses.

Tõus mäele pole igaühele lubatud, sest mägi asub kahe riigi piiril, järelikult piiritsoonis. Enne mäe otsa ronimist on vaja selleks piirivalvelt luba saada.