Muna (toiduaine)

Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.

Kanamunad

Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid toiduks tarvitatakse ka hane-, pardi- ja vutimune ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu mune.

Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.

Kasutusalad muuda

 
Jaanalinnu, emu ja pardimunad

Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides gurmeetoitudes. Suur osa Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.

Munatoodang maailmas muuda

2017. aastal toodeti maailmas kokku 1416,7 miljardit muna.[1]

Suurimad tootjad (2017)[1]
Riik Toodang 2017,
mld tk
Osakaal 2017,
%
  Hiina 529,3 37,4
  Ameerika Ühendriigid 106,7 7,5
  India 88,1 6,2
  Mehhiko 55,4 3,9
  Brasiilia 50,9 3,6
  Venemaa 44,4 3,1
  Jaapan 43,4 3,1
  Indoneesia 33,9 2,4
  Türgi 19,3 1,4
  Pakistan 17,1 1,2
Maailmas kokku 1416,7 100

1980. aastatel toodeti Eestis üle 500 mln muna. 1990. aastatel tootmise maht langes järsult ja oli 250–300 mln tk aastas. 2000. aastatel toodeti Eestis aastas umbes 200 mln muna. 2019. aastal langes tootmise maht 145 mln tk.[2]

Munatoodang Eestis[2]


Viited muuda

[1][2]

  1. 1,0 1,1 1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 02.02.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 ""Eesti Statistikaamet"". stat.ee. Vaadatud 02.02.2020.

Välislingid muuda