Ava peamenüü
Vaade Mummassaarelt

Mummassaare ehk Mummussaare (harvemini Mummos(s)aare)[viide?] on paikkond Udria ja Pimestiku küla piiril mere ääres. Külade piir olid ka Laagna ja Vaivara mõisa vaheliseks piiriks.

Koht on oma nime saanud Pimestiku panga ja mere vahele jääva ovaalse, kuni 7...12 meetri kõrguse klindisaare järgi, mida ümbritseb madalam, lõuna poolt soine ala. Tegemist võib olla ka mere taandumisel maha jäänud järvega.

Nimi on tuletatud murdesõnast "mumm" (ka mummokas), mis tähendab 'sitikas', 'muhk', 'kartul' jms.[1]

AjaluguRedigeeri

Pimestiku küla maadelt Mummussaares leiti 1939. aastal pronksiaegne meie aladel unikaalne kaunistatud aasaga õõskirves (pronkskirves), nõndanimetatud Vaivara kirves.[2]

19. sajandi lõpus täitus kogu rannaäär Narva-Jõesuust (Hungerburg) Sillamäeni suvilatega. Suvilad olid ka Mummassaares. Sellel ajal ilmus ka kaartidele (verstakaart) nimi Monpleasire ('kaunis vaade')[3], mis tähistas rannikuala Pimestikust Merikülani, ning anti välja terve sari postkaarte selle nime all.

Mitmes ajalootrükises on levinud väide, et Mummassaares maandus 1919. aasta jaanuaris Utria dessant. Dessant maabus tegelikult Mummassaarest umbes kaks kolm kilomeetrit idas Utria rannas, kuhu 1939 aastal paigutati ka vastav mälestustahvel. [4],[5]

 
Mummassaare rand

Teise maailmasõja ajal läbis Mummassaart Tannenbergi liin ning seal toimusid 1944. aasta kolme kuu jooksul ägedad Sinimägede kaitselahingud. Mummassaares asus lahingute ajal langenud Eesti üksuste kalmistu, kuhu maeti ca 2000 langenud Eesti sõjaväelast.

Nõukogude ajal asus Mummassaares Sillamäe pioneerilaager ja venelased tunnevad seda randa Sinimäe ranna nime all.

President Lennart Meril oli 1990. aastatel kava rajada sellesse kaunisse kohta noorteküla.

MuistendidRedigeeri

Pimestiku ja Mummusaare vahel olevat Kalevipoja vestitasku kivi. Suur kivi. Taheti ära lõhkuda, aga ei saadud. Ridakülast viib tee sinna.[6]

Vaata kaRedigeeri

ViideRedigeeri

  1. Murdesõnad
  2. Pronkskirves
  3. Maaamet, ajaloolised kaardid. Verstakaart (Utria)
  4. Mati Õun, Hannes Walter, Peedu Sammalsoo "Võitlused Läänemerel 1918-1919" Olion lk 57, Tallinn 2003
  5. Siim Õismaa "Utria dessant 17. – 19. jaanuaril 1919" Eesti SõjamuuseumKindral Laidoneri Muuseumi trükkis, 2008
  6. EKRK I 11, 95 (4), Jõhvi raj, Toila — A. Rõõm (1955)