Mosaiikklaas on klaasanum või -ese, mis on kokku sulatatud eelnevalt ette valmistatud, näiteks mustriks või kujundiks laotud väikestest klaasitükkidest või -kiududest[1]. Tehnikat kasutatakse mosaiikvarraste või muude mosaiikosade valmistamiseks ja nende edasiseks töötlemiseks, näiteks helmeste, inkrustatsioonide, anumate ja muude esemete valmistamiseks[2].

Pildiga mosaiikklaasvardad
Millefiori jaoks valmistatud mosaiikklaasdetailid murrine, üksik "lill" on murrina
David Patcheni loodud mosaiikklaasvaas, 20. sajand

Sõnavara

muuda

Murrine

muuda

Mosaiikklaasitehnika esimene etapp on mosaiikklaasvarda valmistamine. Nimetus igasugustele mosaiikvarda lõikudele, mida kasutatakse mosaiikklaasitehnikas, on erinevates kirjapiltides murrine või murrhine (ainsus on murrina). Termin pärineb 19. sajandi Veneetsiast (Murano meistrid nimetasid Rooma mosaiikvaagnate väga häid reproduktsioone, mida nad hakkasid valmistama 1870. aastatel, vetri murrini) ja tänapäeval kasutatakse sõna murrine kaubanduses pooltoodetena ringlevate mosaiikvardalõikude nimetusena.

Millefiori

muuda
  Pikemalt artiklis Millefiori

Lille- või mõne sarnase radiaalse motiiviga mosaiikvardadetaile kasutatakse millefiori-klaasi valmistamisel. Mõnikord kasutatakse kogu mosaiikklaasitehnika kohta sõna "millefiori"[3]. See termin pärineb tegelikult 15. sajandi Veneetsiast ja sõna millefiori-klaas kasutamist antiikmaterjali kontekstis mosaiikklaasi sünonüümina peavad klaasikunstnikud ebatäpseks ja desorienteerivaks[2].

Ajalugu

muuda

Mosaiikklaas kuulub puhumiseelsete klaasitehnikate hulka. Vanimad mosaiikklaasi näited pärinevad Mesopotaamiast ja Egiptusest umbes 15. sajandist eKr. Seejärel võeti see tehnika pärast sajanditepikkust pausi uuesti kasutusele nii hellenistlikus kui Rooma ühiskonnas. Väga kõrge taseme saavutas mosaiikklaasi valmistamine Roomas ajavahemikus 30. aastaist eKr kuni 50. aastateni. Hellenistlik ja rooma mosaiikklaas oli omakorda inspiratsiooniallikaks järgnevate perioodide klaasimeistritele. Pärast puhumistehnika leiutamist avastati sajandeid varjus olnud mosaiiktehnika taas islami kunstis eelkõige Lähis-Ida maades 8.–9. sajandil ja pärast katkestust uuesti 15. sajandi Veneetsias. Pärast 16. sajandit vajus mosaiikklaasi tehnika uuesti unustusse ja selle taasilmumine toimus 19. sajandi keskel Veneetsias, kust see levis üle Euroopa ja on tänapäeval kujunenud paljude klaasikunstnike väljendusvahendiks kogu maailmas[2].

Pildid

muuda

Vanaaeg ja keskaeg

muuda

Renessanss ja barokk

muuda

Hilisemad

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda