Mordva vapp
Mordva vapp on Venemaa koosseisu kuuluva Mordva Vabariigi vapp.
Vapp võeti kasutusele 30. märtsil 1995.
See kujutab endast lipuvärvides kilpi (tumepunane, valge, tumesinine), mille keskel on Saranski linna vapp (hõbedasel kilbil punane rebane ja kolm musta noolt). Kilpi ümbritsevad kuldsed nisupead, mis sümboliseerivad Mordva peamist majandusharu põllumajandust. Viljapead on seotud rahvusvärvides lindiga. Vapikilbi ja viljapeade vahele on paigutatud kuldne kaelas kantav võru (naiste rahvuslik kaelaehe), millel on seitse ornamenti, need tähistavad vabariigi seitset linna (Saransk, Ardatov, Insar, Kovõlkino, Krasnoslobodsk, Ruzajevka, Temnikov). Kaelaehte ühenduskohta on paigutatud punane päikesemärk (kaheksaharuline täht), mis sümboliseerib päikest, soojust, headust ja avatust. Päikesemärk on jagatud neljaks sektoriks, mis tähistavad Mordvas elavaid peamiseid rahvusi mokšasid, ersasid, venelasi ja tatarlasi.
Vapil olevaid värve on mordva rahvas kasutanud juba iidsetest aegadest. Naiste särgid valmistati valgest linasest riidest ja kaunistati peamiselt punakas-pruuni ja musta tikandiga. Meeste rõivad olid enamjaolt lihtsad, koosnesid valgest särgist ja kootud pükstest. Punakaspruun sümboliseerib elu, valge aga hinge, ning tegude ja mõtete õilsust. Musta asemel hakati kasutama tumesinist, mis sümboliseerib maa viljakust, kastvat niiskust, sest mordvalaste esivanemad olid põlluharijad, ning kasvatasid koduloomi.
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
- Mordva Vabariigi vapist Geraldika.ru veebisaidil (vene keeles)