Mohni (laev)
Mohni oli Eesti Merelaevanduse Spartak-klassi kaubalaev.
Kirjeldus muuda
- Projekt 232, Spartak-klass
- Veeväljasurve 1847 tonni
- Pikkus 77 m
- Laius 11 m
Ajalugu muuda
Üldist muuda
Laev oli ehitatud Ungaris 1971. aastal ja kasutuses kuni 2003. aastani. Selle klassi laevu ehitati Nõukogude Liidule 15, nendest 9 kodusadamaks sai Tallinn.
Mohni oli laeva nimeks nii Nõukogude Liidu kui ka Eesti lipu all.[1]
1997. aastal läks laev Belize'i lipu alla ja sai nime Fighter.
2000. aastal hakkas Belize'i lipu all kandma nime Laagna.
2001. aastal müüdi laev Venemaa Föderatsiooni lipu alla, kodusadamaks sai Viiburi ja nimeks Forvard.
Prantsuse jahimeeskonna päästmine 1978. aastal muuda
Laiemat tuntust on saanud juhtum 1978. aasta oktoobris, kui Mohni meeskond päästis Vahemerel tormis viga saanud jahilt kolm prantslast ja koera.
Kolm noort prantslast – fotograaf Michel Bourdin, restauraator Didier Sardet ja kapten Michel Lardin – leidsid Neversi linnas 1978. aastal väikese vana jahi ja otsustasid purjetada Brasiiliasse ning võtsid kaasa ka koera. Plaanis oli filmida reisi käiku ja Brasiilia karnevali. Reisi ettevalmistust ja algust kajastas kohalik ajakirjandus.
Vahemerel purjetades puhkes 19. oktoobril väga tugev 12-palline torm, mida ilmateade ei olnud ennustanud. Laine keeras öösel jahi korra üle kiilu, purunes katus ja jahi kere täitus veega. Vett välja loopides leidsid mehed karbi kolme signaalraketiga. Kolmest süttis ainult viimane rakett.
Mohni liikus sel ööl samas piirkonnas. Sel reisil oli Mohni kapten Aleksei Seppen (suri 2002), vanemmehaanik Gunnar Niglas, teine tüürimees Ülo Kirt.
Mohni teine tüürimees märkas raketti ja laev siirdus merehädalisi päästma. Esialgu otsustati jaht slepis lähemasse sadamasse pukseerida, sest suure lainega merehädaliste pardale võtmine olnuks väga keeruline. Kui jaht hakkas uppuma, õnnestus mehed siiski pardale võtta. Kõige keerulisemaks osutus koera pardale saamine, sest koer kartis, ujus ringi ja hammustas, kui keegi temast kinni haaras. Lõpuks õnnestus saada siiski Mohni pardale ka koer Dick.
Merehädalised viidi Hispaaniasse Algecirase sadamasse.
Aprillis 2010 rääkis Bell-lel[küsitav] elav Michel Bourdin seda lugu oma tuttavale kirjanikule Hervé Recanat'le. Tema otsustas sellest köitvast loost raamatu kirjutada ning asus selle jaoks teavet koguma. Kontakti loomisel aitasid kaasa Belle-Île'i saarel töötavad tudengid Liina Lamson ja Mirt Väli.[2]
Kolme kuuga õnnestus koguda nii palju materjali, et juulis toimus päästetute liigutav kohtumine Tallinnas Mohni toonase meeskonna liikmetega.
Prantsuse suursaadik andis Mohni meeskonnaliikmetele Prantsuse Merepääste Assotsiatsiooni medalid.
Teosed muuda
Sellest juhtumist, päästjate otsinguist ja järgnevast kohtumisest on tehtud telesaade "Tormi vennad" (2012). Stsenarist Mihkel Kärmas, režissöör Märten Vaher, produtsent Piret Priisaar, esmaeeter ETV-s 25. detsembril 2012.
Raamat: Herve Recanati "Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga" (eesti keeles ilmunud Mirt Väli tõlkes 2010. aastal)[3]
Viited muuda
- ↑ "Fleetphoto".
- ↑ "Eesti kangelased saavad Prantsusmaalt medali". ERR.
- ↑ "https://erb.nlib.ee/?kid=28770894". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2020.
{{netiviide}}: välislink kohas|Pealkiri=