Mis Koosta peres uudist?

"Mis Koosta peres uudist?" oli Eesti Televisiooni päevakajaline draamasari aastatel 1965–1973, sealhulgas 1971–1973 pealkirja all "Käime külakorda". Sarjas mängisid harrastusnäitlejad, tol ajal määratleti see žanrilt "dokumentaaldraamaks". Telesari oli esimene omataoline mitte üksnes Eestis, vaid kogu tollases Nõukogude Liidus.

Saatesarja idee autor ja režissöör oli tollane Tallinna Televisiooni (hilisem Eesti Televisioon) pearežissöör ja kunstiline juht Tõnis Kask, 1971. aasta jaanuarist oktoobrini Hillar Peep, "Käime külakorda" ajal Virve Aruoja. Eeskujudeks võisid olla Poola, Soome ja Ameerika Ühendriikide seriaalid nagu "Suomineni pere", "Peyton Place" ning "Barbara ja Jan". Stsenaristid olid Helgi Oidermaa ja Rein Karemäe. Säilinud on vähesed stsenaariumid.

Saade läks otse eetrisse ja oli algselt kavas kaks korda kuus, 1968. aastast kord kuus (vaheaegadega).

Peategelase Aleksander Koosti ehk Koosta Sassi prototüübiks oli Rein Karemäe abikaasa Ruth Karemäe lell, Kessulaiu majakavaht Aleksander Kipper. Sari kajastas lihtsate külainimeste elu rannaäärses kolhoosis. Usutavuse huvides võeti tööle rahvateatrite näitlejad: Rein Vaharo oli Tallinnas bussijuht, Vilma Kuusk müüja Viru tänava rõivapoes, Aarni Rompainen töötas Eesti Televisioonis režissöörina (endine Karjala TV pearežissöör ja Karjala teatri näitleja), Ilmar Mikkor õppis lavakunstikateedris ning Kaisa Kask oli Tõnis Kase tütar. Osatäitjaid ei avalikustatud ning osatäitjaid tuntigi vaid tegelaskujude nimede järgi. Võtted toimusid valdavalt laupäeviti stuudiosse ehitatud Koosta pere köögis, mille kujundas telekunstnik Linda Andreste.

Esimene saade läks eetrisse ülekandejaama abil Jüri poest laupäeval, 30. oktoobril 1965. 24. detsembril 1966 oli eetris telesarjaga seostuv kuuldemäng "Koosta pere jõulud", kus Koosta peret külastas raadioreporter Härmo Saarm ning arutleti jõulude üle, mis oli toonases Nõukogude ajakirjanduses ülimalt haruldane juhtum. Pealkirja "Mis Koosta peres uudist" all jõudis viimane, 60. saade televisiooni laupäeval, 3. juulil 1971. Laupäevast, 23. oktoobrist 1971 kandis sari pealkirja "Käime külakorda", muudatuse eesmärk oli "vaadata elule otsa pisut laiemast vaatevinklist". Uus sari algas külas traktoriühistu moodustamisega. Sari lõppes ootamatult, viimane "Käime külakorda" saade järjekorranumbriga 75 oli eetris 16. juunil 1973.

Avalikku vastukaja pälvis sari vähe, kolm kajastust ilmus 1966. aastal ajalehes Rahva Hääl.

Sarja "Mis Koosta peres uudist?" kogemused on mõjutanud Eesti hilisemat teleajalugu. Režissöör Tõnis Kask oli ka 1993. aastal alanud Eesti pikima telesarja "Õnne 13" kaasautor, sarja esimene režissöör-lavastaja ja kaasstsenarist 1993–2003.

Osatäitjad

• Rein Vaharo – Sass (Aleksander Koost), 50.-60. aastates tuletornivaht
• Vilma Kuusk – Hilda, Sassi naine
• Ilmar Mikkor – Tiit, nende poeg, mehaanik Pärnu kalakombinaadis
• Lemme Tali (Lemme Krimm) – Maret, nende tütar, õpib sarja alguses Eesti Põllumajanduse Akadeemias raamatupidamist
• Maaja, nende tütar, õpib sarja alguses kaheksandas klassis
• Kaisa Kask (Kaisa Pärenson) – Piret, nende tütar, seitsmeaastane
• Maria, Sassi ema, üle 80-aastane
• Aarni Romppainen – Pottsepa Karla, napsilembene ingerlasest külamees
• Heikki Krimm – Lembit, Sassi väimees (abiellus Mareti osatäitjaga ka päris elus)

Välislingid

• Ene Pajula Perekond Koosta teletähtpäev: Eesti esimese teleseriaali sünnist möödub 55 aastat ERR, 28.03.2020
• "Mis Koosta peres uudist?" Eesti Filmi Andmebaasis (lõpuaasta vigane)
• Kas Sass saab oma heinad või ei saa? See oli põhiküsimus 55 aastat tagasi vändatud Eesti esimese seebika esimeses osas Maaleht, 20. veebruar 2020
• Eve Rohtla Peretütar Piret: Koosta pere oli osa minu elust Sakala, 12. mai 2005 (intervjuu Kaisa Pärensoniga)
• Mis Koosta peres uudist, ERRi arhiivi foto Maretist ja Lembitust peolauas (võttekoht Harku mõisas, 06.10.1968, fotograaf Gundemar Kalmus)
• Kuuldemäng "Koosta pere jõulud" (24.12.1966) ERRi arhiivis