Mineraaltoiteained

(Ümber suunatud leheküljelt Mineraaltoiteaine)

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente[1].

Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks.

Taimetoiteelementideks nimetatakse väga erineva struktuuriga keemilisi elemente ja/või ühendeid, mis on hädavajalikud taime metaboolsetes protsessides ja elutsükli läbimiseks, mille puudumine kasvukeskkonnas põhjustab taimel kõrvalekaldeid kasvus, arengus või paljumises ning millele omaste funktsioonide tõttu pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga[2][2]

Olulisemad taime toiteelemendid jagunevad struktuuri- ehk ehituslikeks elementideks nagu süsinik, vesinik, hapnik; makro- (lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, väävel) ja mikroelementideks (boor, kloor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink, nikkel, räni, koobalt, vanaadium).

Taime toitumine jagatakse kaheks juurtoitumine ja juureväline toitumine.

Juurtoitumine

muuda

Juurtoitumine on taime toiteainete omastamise peamine viis, mil elutähtsad taimetoiteained sisenevad mullast (vesikultuuridel veest) taimesse juur(t)e kaudu.[3]

Juureväline toitumine

muuda

Juurevälisel toitumisel sisenevad toiteained taimesse maapealsete osade kaudu. Juureväliselt omastavad taimed peamiselt CO2, O2, klooriühendeid jm.

Toiteelementide koosmõju

muuda

Elementidel on taimedel ka hulgaliselt vastastikuseid koosmõjusid, näiteks võib ühe elemendi suurem sisaldus mullas suurendada teise elemendi kättesaadavust kuid mõne teise elemendi kättesaadavus mullast võib teiste elementide mõjul ka väheneda.

Nii näiteks on magneesium mullas kaltsiumi ja kaaliumi antagonist – suur kaaliumisisaldus pärsib taimedel magneesiumi omastamist ning suur magneesiumisisaldus omakorda kaaliumi omastamist ja magneesiumi omastamiseks peab muld olema küllalt niiske.

Koosmõjud:

  • suur magneesiumisisaldus pärsib kaaliumi ja kaltsiumi omastamist;
  • suur ammooniumisisaldus pärsib kaltsiumi ja kaaliumi omastamist;
  • väike boorisisaldus pärsib fosfori omastamist;
  • suur vase- või sulfaadisisaldus takistab molübdeeni omastatavust;
  • suur kaltsiumisisaldus pärsib magneesiumi, kaaliumi ja kloori omastamist;
  • väikevõi suur väävlisisaldus vähendab kaaliumi omastamist;
  • suur fosforisisaldus lukustab tsingi, vase ja raua, aga suurendab molübdeeni kättesaadavust;
  • suur lämmastikusisaldus pärsib kaltsiumi, tsingi ja vase omastamist;
  • suur kaaliumi-, naatriumi-, raua-, tsingi- või vasesisaldus pärsib mangaani omastamist;
  • väike kaltsiumisisaldus suurendab boori toksilisust: 1 kg lämmastiku muldaviimisel eemaldub mullast 1 kg kaltsiumi; 2 kg väävli muldaviimisel eemaldub sealt 1 kg magneesiumi.[4]

Toiteelementide essentsiaalsus

muuda

Taimetoiteelementide ja nende hädavajalikkuse avastamine[5][6]

Keemiline sümbol Aasta Avastaja Hädavajalikkuse avastaja Aasta
C Nicolas Thiodore de Saussure 1804
H Henry Cavendish 1766 de Saussure 1804
O Joseph Priestley 1774 de Saussure 1804
N Daniel Rutherford[7]

Carl Wilhelm Scheele ja Antoine Lavoisier[8] || 1772 || de Saussure || 1804

P Hennig Brand 1772 Ville 1860
S Julius Sachs (1860) ja W. Knop 1865
K Humphry Davy 1807 Sachs ja W. Knop 1865
Ca Humphry Davy 1807 Sachs ja W. Knop 1860
Mg Humphry Davy 1807 Sachs ja W. Knop 1860
Fe Sachs ja W. Knop
Mn Carl Wilhelm Scheele 1807 Sachs ja W. Knop 1860
Cu A.L. Sommer; Lipman & MacKinnon 1931
Zn Sommer&Lipman 1926
Mo Carl Wilhelm Scheele (1778), Peter (Petter) Jacob Hjelm 1781 D. I. Arnon & P. R. Stout 1926
B Davy, Joseph Louis Gay-Lussac, Louis Jacques Thénard[9] 1808 Sommer&Lipman 1926
Cl Scheele 1774 Perry R. Stout, C. M. Johnson, ja T. C. Broyer 1954
Ni Axel Fredrik Cronstedt 1751 Brown, Welch, & Cary 1987
... ... ... ... ...

■ element tuttav juba antiikajast.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Masing, Viktor (toim.) 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 263.
  2. 2,0 2,1 Alar Astover, Raimo Kõlli, Hugo Roostalu, Endla Reintam, Enn Leedu, "Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele", Eesti Loodusfoto OÜ, 2012, ISBN 9789949484300
  3. Taimede toitumise teooriad, Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine, Katrin Uurman, 2014, veebiversioon (vaadatud 6.09.2015)
  4. Taimede toitumine kui suur pusle, Maaleht 23. mai 2014, veebiversioon (vaadatud 6.09.2015)
  5. J. Benton Jones, Jr., "Hydroponics: A Practical Guide for the Soilless Grower", lk 27, CRC Press, 1997, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)
  6. J. Benton Jones, Jr., "Complete Guide for Growing Plants Hydroponically", lk 35, CRC Press , 2014, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)
  7. N.C. Datta, "The Story of Chemistry", lk 116–117, Universities Press, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.09.2015)(inglise keeles)
  8. John Farndon, "Nitrogen", 1999, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.09.2015)(inglise keeles)
  9. Boron: historical information, (vaadatud 15.08.2015)