Mihkel Leppik

eesti sõudja ja sõudetreener

Mihkel Leppik (27. oktoober 1932 Tallinn7. juuli 2021[1]) oli eesti treener ja sõudja.

Ta sündis äriomaniku ja kaupmehe Aleksander Leppiku ja tema abikaasa Juliide peres. 1949. aasta kevadel koliti Järvamaalt Väinjärve valla Vao külast Pärnu linna, Mihkel vahetas Tallinna II Keskkooli Pärnu I Keskkooli vastu ning Tallinnas harrastatud ratsutamise asemel hakkas noormees tegelema Pärnus eriti populaarse spordiala sõudmisega.

Mihkel Leppik alustas sõudetreeninguid Pärnu Spartaki treeningurühmas treenerite Arnold Ebroki ja Erich-Wilhelm Seileri juhendamisel. Ta käis treeninguid alustades Pärnu I Keskkooli üheksandas klassis. Siis tegutsesid sõudjad Pärnu Jahtklubi juures.

Mihkel Leppik on tulnud viis korda Eesti meistriks: sõudjana roolijaga paarisaeru kahepaadil (1955); roolijana paariaeru kahe- (1953, 1954), roolijaga neljapaadil (1954) ning naiste roolijaga neljapaadil (1953).

Mihkel Leppik töötas alates 1950. aasta jaanuarist Eesti NSV Põllumajandusprojekti Pärnu büroos algul abitöölisena, hiljem joonestaja-konstruktorina, kust koosseisu koondamise tõttu 1952. aasta märtsis läks tööle Töönduskooperatsiooni artelli Kiir laiatarbetsehhi.

Treeneritöö muuda

Mihkel Leppik oli 2004. aastal kõige vanem sõudetreener Eestis, temast vanemana on seda tööd teinud Tartus tegutsenud 80-aastane Jüri Kurul.

1951. aastal alustas ta iseseisvat treeneritööd, tema põhitöökoht oli siis artellis Kiir. Ja kolme aasta pärast said Leppiku õpilased Spartaki üleliidulistel meistrivõistlustel kõrgeid kohti. Juulis 1955 asus Mihkel Leppik täiskohaga tööle spordiühingu Spartak Eesti Vabariikliku Nõukogu Pärnu velo-, suusa- ja sõudejaama vanemtreenerina. Pärast Spartaki likvideerimist on Leppik treeneriametis olnud veel Pärnu Kalevi Territoriaalnõukogu veespordijaamas 1959–1960, vanemtreenerina Pärnu Dünamos 1960–1991 ja alates 1991. aastast Sõudeklubis Pärnu – kokku 49 aastat palgalise sõudetreenerina.

Poolesaja aasta jooksul treenis tema käe all üle 3000 noore. Sellesse nimekirja kuulub ka maailma, Euroopa, NSV Liidu meistreid ja medaliste. NSV Liidu meistrivõistlustel ja rahvaste spartakiaadidel on Mihkel Leppiku õpilased võitnud 12 kuld-, 13 hõbe- ja 21 pronksmedalit, samuti on arvukalt toodud medaleid NSV Liidu juunioride ja noorte meistrivõistlustelt.

Mihkel Leppiku kasvandikest on silmapaistvamad Jüri Jaanson, Aino Pajusalu, Tiit Helmja, Tõnu Endrekson, Evi Lepik, Märt Lelle, Roman Lutoškin, Merle Morrisson, Rita Morrison, Marika Mölder, Juhan Paalo, Pille Paavel, Ahto Pilisner, Jüri Reimann, Toomas Rapp, Peeter Sonntak, Rein Sonntak, Silver Sonntak, Arvo Strikholm, Priit Tasane, Kai Turban, Ulvi Valmet, Mati Villsaar, Tarmo Virkus ja veel paljud teised.

Mihkel Leppik on ehitanud Pärnusse kaks uut sõudebaasi, mõlemad Rääma tänavale, Õuna ja Kuu tänava vahelisele jõeäärsele maa-alale. Neist esimese rajamist alustas ta 1952. aastal, kui senini vabariiklikus alluvuses olnud jahtklubi anti üle Pärnu Kalevile ning Spartaki sõudjad jäid ilma klubiruumidest ja paadihoidmise võimalustest, teist korda 1961. aastal pärast spordiühingu Spartak likvideerimist ja seltsile kuulunud sõudebaasi üleandmist Kalevile. Pärast järjekordse klubihoone valmimist jätkas Mihkel Leppik oma õpilastega Dünamo värvides. Mihkel Leppiku osalusel rajati 1981. aastal Mäe tänavale sisesõudebassein.

Mihkel Leppik on olnud Eesti Sõudespordi Föderatsiooni presiidiumi (1966–1988) ja Eesti Sõudeliidu juhatuse (1988–1992) liige. 1965. aastal sai ta vabariikliku kategooria sõudekohtunikuks.

Tunnustus muuda

  • Sõudeklubi Pärnu nimetas 2002. aasta oktoobris Mihkel Leppiku 70. sünnipäeva auks uue Itaalia firma Filip valmistatud kaheksapaadi Mihkli-nimeliseks.
  • Pärnu Spordiliit nimetas 20. sajandi parimaks treeneriks Mihkel Leppiku.
  • 2014 Pärnumaa vapimärk (sõudetreener)

Viited muuda

  1. Pärnu Postimees. "Lahkus Eesti sõudmise grand old man".
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1780

Allikad muuda

  • Maiu Lünekundi Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi aastatöö 2005

Välislingid muuda