Mihkel Kallas (17. august 1824 Saaremaa, Leisi, Mäe talu – 31. mai 1896 Kaarma) oli köster-koolmeister Saaremaal, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane.

EluluguRedigeeri

Mihkel Kallas õppis Karja kihelkonnakoolis Carl Allase käe all. Abiellus tema õe Miina Wilhelmiinega, asudes 1843. aastast Kaarmale köstriks ja koolmeistriks.

Kallas võttis üle ka kohaliku laulukoori juhatamise ja osales Kaarma kihelkonnakooli uue hoone ehitamise juhtimises. Selles Kaarma köstrimajas sündisid perre lapsed: 1851. aastal Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913), kellest kasvas kirikuõpetaja, tuntud rahvusliku liikumise tegelane ja viljakas kirjamees. Tütar Ida abiellus tuntud pedagoogi ja rahvusliku liikumise tegelase Carl Heinrich Niggoliga, poeg Eduard lõpetas samuti Tartu ülikooli ja kuulus EÜSi, jõudis avaldada paar luulekogu, kuid suri noorelt, noorem tütar Wilhelmiine ehk Minni abiellus Kaarma Õpetajate Seminari vanemõpetaja Johann August Kirotariga, 1868. aastal sündinud noorimast pojast Oskarist sai aga rahvaluuleteadlane ning hiljem diplomaat, kes etendas olulist osa Eesti iseseisvuse sünnil.

Mihkel Kallas oli esimeste eestlaste seas, kes suutis oma kõigile kolmele pojale anda ülikooliharidust. Ta lõi ka ise rahvuslikus liikumises kaasa, kogudes rahvaluulet ning tehes kaastööd Perno Postimehele ja Eesti Postimehele. 1871. aastal korraldas ta Kaarma maalinnal esimese kohaliku laulupäeva. Kallas oli Kaarmal ametis üle poole sajandi, suri 1896. aastal ning on maetud Kaarma kalmistule.

IsiklikkuRedigeeri

Mihkel Kallase minia kirjanik Aino Kallas on teda kasutanud prototüübina jutustuses "Ants Raudjalg".