Mihhail Barõšnikov

Mihhail Barõšnikov, ka Mikhail Baryshnikov (vene keeles Михаил Николаевич Барышников, läti keeles Mihails Barišņikovs); sündinud 27. jaanuaril 1948 Riias. Barõšnikov on läti-vene päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf.

Barõšnikov alustas oma karjääri Nõukogude Liidu balletitantsijana, kuid 1974. aastal Kanadas külalisetendustel olles lahkus ta trupi juurest ega pöördunud tagasi Nõukogude Liitu.

Lapsepõlv

Mihhail Barõšnikov sündis Riias Nõukogude armee ohvitseri peres. Tema vanemad olid venelased: ema Aleksandra (sündinud Kisseljova) õmbleja ja isa Nikolai Barõšnikov insener. Barõšnikovi sõnul oli tema isa range, natsionalistlik sõjaväelane. Ema oli see, kes tutvustas talle sõnateatrit, ooperit ja balletti.^[1]

Ema sooritas enesetapu, kui Mihhail oli kaheteistaastane.^[1] Paar aastat elas Mihhail oma klassivenna Andris Vitinši perekonnas ja õppis Riia 22. Keskkoolis.^[2]

Loominguline karjäär

1960–1974: algusaastad

Barõšnikov asus balletti õppima Riia Koreograafiakoolis 1960. aastal õpetajate Juris Kapralise ja Valentin Blinovi juures. 1964. aastal jätkas ta õpinguid Leningradis Vaganova-nimelises Balletiakadeemias. Peagi võitis Barõšnikov Varnas rahvusvahelisel balletikonkursil juunioride seas esikoha. Seejärel liitus ta 1967. aastal Kirovi teatri balletitrupiga.

Barõšnikov tegi silmapaistvaid rolle Ludwig Minkuse balletis "Don Quijote", Pjotr Tšaikovski "Uinuvas kaunitaris", tantsis nimiosa Aleksandr Tšervinski balletis "Hamlet" jne. Mitmed nõukogude koreograafid tunnustasid Barõšnikovi talenti, eelkõige tema lavalist väljendusrikkust ja tehnika puhtust. Üks New York Timesi kriitik nimetas teda "kõige täiuslikumaks tantsijaks, keda ma kunagi näinud olen".^[3]

1974: Kanadasse jäämine

Barõšnikov oli häiritud sellest, et lavastajad andsid talle vahel teisejärgulisi rolle tema lühikese kasvu tõttu (168 cm), sest en pointe'i (varvastel) tehnikas tantsiv baleriin tõusis laval temast kõrgemale.^[4] Rohkemgi valmistas talle pettumust, et Nõukogude tantsumaailm järgis 19. sajandi traditsioone ja hoidus teadlikult kõrvale kaasaegsetest lääne koreograafidest, kelle loomingut Barõšnikov nägi aeg-ajalt ringreisidel või filmide vahendusel. Tema peamine põhjus Nõukogude Liidust lahkumiseks oli soov teha koostööd uuendusmeelsete koreograafidega.

29. juunil 1974 lahkus Barõšnikov Torontos Suure Teatri ringreisi ajal trupi juurest ja taotles Kanadas poliitilist varjupaika. Seejärel liitus ta lühikeseks ajaks külalisartistina Kanada Rahvusballetiga (National Ballet of Canada) ning teatas, et ei naase Nõukogude Liitu.^[5] Hiljem ütles artist, et ameeriklastest sõpradega asus ta põgenemist kavandama juba 1970. aastal Londonis ringreisil olles.

1974–1979: teatrite esitantsija

Aastatel 1974–1978 oli Mihhail Barõšnikov New Yorgis Ameerika Balletiteatris esitantsija. Seejärel esines Barõšnikov esitantsijana 15 kuu jooksul (1978–1979) George Balanchine'i juhitud New York City Ballet's.

12. oktoobril 1979 tantsis Barõšnikov oma viimase rolli New York City Ballet's, kuna teda vaevasid kõõlusepõletik ja mitmed vigastused. Ta võttis tervise parandamiseks puhkust ning lahkus kollektiivist, et saada 1980. aasta septembris juba Ameerika Balletiteatri kunstiliseks juhiks.^[6]

1980–2002: kunstiline juht

Barõšnikov alustas 1980. aasta septembris tööd Ameerika Balletiteatri kunstilise juhina, seal töötas ta kuni 1989. aastani. Ta esines teatris ka tantsijana. Ühtlasi käis ta balleti- ja moderntantsutruppidega15 kuu pikkusel maailmaturneel. Aastatel 1990–2002 oli Barõšnikov tantsukollektiivi White Oak Dance Project kunstiline juht. See tegeles moderntantsuga ning asutati eesmärgiga luua originaalteoseid vanematele tantsijatele.

2002–...

2005. aastal avas Barõšnikov New Yorgis omanimelise kunstikeskuse Baryshnikov Arts Center, olles ise selle kunstiline juht. Barõšnikovi kunstikeskuse teoseid esitleti turneedel Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias. Ta on saanud aukirju erinevatelt ülikoolidelt ja auhindu mitmelt sihtasutuselt.

2015. aastal naasis Barõšnikov Lätisse, vastates lavastaja Alvis Hermanise pakkumisele lavastada-esitada Jossif Brodski luulel põhinev monoetendus. Venekeelne etendus "Brodski/Barõšnikov" esietendus 15. oktoobril 2015 ja sellest kujunes teatrihooaja sensatsioon ka väljaspool Lätit. Lavastuse rahvusvaheline turnee algas 2016. aasta jaanuaris Tel Avivis, lavastus etendus 2016. aasta märtsis ka New Yorgis.^[7]

Isiklikku

Mihhail Barõšnikovi ja näitleja Jessica Lange'i suhtest sündis 1981. aastal tütar Aleksandra Lange Barõšnikov, kes on tantsija, koreograaf, tantsupedagoog ja näitleja.^[8] Barõšnikov elas pikka aega koos endise baleriini Lisa Rinehartiga, enne kui temaga 2006. aastal abiellus. Neil on kolm ühist last: Peter (1989), Anna (1992) ja Sofia (1994).^[9]

3. juulil 1986 sai Barõšnikov Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. 21. detsembril 2016 esitati Läti parlamendile kodakondsuse taotlus koos Barõšnikovi kirjaga. Ta kirjutas, et soov saada läti kodakondsus põhines mälestustel tema Lätis elatud esimesest 16 eluaastast, mis olid kogu ta ülejäänud elu alus. 27. aprillil 2017 andis Läti Vabariik Barõšnikovile kodakondsuse erakorraliste teenete eest.^[10]

2022. aasta märtsis teatas Barõšnikov, et on loonud koos majandusteadlase Sergei Gurijevi ja kirjanik Boriss Akuniniga fondi Tõeline Venemaa, et toetada Vene-Ukraina sõjas kannatanuid. Barõšnikov mõistis Venemaa sissetungi Ukrainasse hukka ning kirjutas Vladimir Putinile avaliku kirja, milles arvustas tema "hirmumaailma". Ta kirjutas, et vene kunsti propageerinud kultuuriinimesed on teinud Venemaa heaks rohkem kui Putini "ebatäpsed relvad". Märtsi lõpuks oli fondi kogutud üle 1,2 miljoni euro.^[11] Fondi Tõeline Venemaa veebisait blokeeriti Venemaa Föderatsiooni Prokuratuuri taotlusel 24. mail 2022, mille järel Barõšnikov pöördus taas avaliku kirjaga president Vladimir Putini poole.

Tunnustus

1966 – Varna rahvusvahelise balletikonkursi esikoht noorte balletitantsijate kategoorias
1973 – Vene NFSV teeneline kunstnik
1977 – Oscari nominatsioon kõrvalosa eest filmis "The Turning Point"
1977 – Kuldgloobusele nominatsioon kõrvalosa eest filmis "The Turning Point"
1999 – Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige^[12]
2000 – USA riiklik autasu National Medal of Arts^[13]
2003 – balletifestivali Benois de la Danse elutööauhind
2021 – Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia auliige
2022 – Kolme Tähe komandöriklassi orden (Läti riiklik teenetemärk)

Draamarolle

"Pariisis" – draamalavastus (vene ja prantsuse keeles) Ivan Bunini ainetel. Peaosades Mihhail Barõšnikov ja Anna Sinjakina. Esietendus 17. augustil 2011 Helsingis.
"Vana naine" – lavastus Daniil Harmsi samanimelise teose ainetel. Näitlejad Willem Dafoe ja Mihhail Barõšnikov. Esietendus 4. juulil 2013 Manchesteri rahvusvahelisel festivalil.
"Kiri mehele", lavastus balletitantsija Vaslav Nijinsky päevikute põhjal.
"Brodski/Barõšnikov" – monotükk Jossif Brodski luuletuste põhjal. Esietendus 2015. aastal Riias.
"Valge helikopter" – lavastus, milles Barõšnikov kehastab paavst Benedictus XVI-t. Esietendus 2019. aastal Uues Riia Teatris, lavastaja Alvis Hermanis.

Filmograafia

1968 – "Linn ja laul" ("Город и песня", kontsertfilm, Lenfilm) – tantsija
1969 – "Holopp Nikiška lugu" ("Сказ о холопе Никишке", ballettfilm) – Nikiška
1970 – "Maailma noor ballett" ("Молодой балет мира", dokumentaalfilm)
1971 – "Fiesta" (telefilm Ernest Hemingway ainetel) – Pedro Romero, matadoor
1977 – "Pöördepunkt" ("The Turning Point", mängufilm) – Juri Kopeikin (nomineeritud parima meeskõrvalosatäitja Oscarile)
1977 – "Pähklipureja" ("The Nutcracker", ballettfilm) – prints
1985 – "Valged ööd" ("White Nights", muusikaline draama) – Kolja Rodtšenko
1987 – "Tantsijad" ("Dancers", muusikaline film) – Tony
1991 – "Company Business" (mängufilm) – Pjotr Ivanovitš Grušenko
2004 – "Seks ja linn" ("Sex and the City", 6. hooaeg, teleseriaal) – Aleksander Petrovski
2014 – "Jack Ryan: Shadow Recruit" (mängufilm) – Sergei Aleksandrovitš Sorokin, Venemaa siseminister

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Mikhail Baryshnikov dances his way to Tel Aviv. March 28, 2012, at the Wayback Machine, Haaretz
↑ Михаил Барышников расслабился в Латвии. Дата обращения: 27 января 2018.
↑ "Biography of Mikhail Baryshnikov" Retrieved January 29, 2008.
↑ Mikhail Baryshnikov: ‘Everything in Russia is a damn soap opera’ The Telegraph, July 3, 2013.
↑ Mikhail Baryshnikov. IMDb
↑ Dance View The New York Times, October 28, 1979.
↑ В Латвии — премьера спектакля Алвиса Херманиса «Барышников/Бродский»
↑ 3 дочери и сын артиста балета СССР и США Михаила Барышникова
↑ Sushil Cheema (October 11, 2010). "Finale for Baryshnikov House". Wall Street Journal.
↑ Public Broadcasting of Latvia
↑ Akunin, Baryshnikov and Guriev ...... London. March 10, 2022.
↑ American Academy of Arts and Sciences
↑ Lifetime Honors – National Medal of Arts

Välislingid

[:0-1] 1,0 ^1,1 Mikhail Baryshnikov dances his way to Tel Aviv. March 28, 2012, at the Wayback Machine, Haaretz

[2] Михаил Барышников расслабился в Латвии. Дата обращения: 27 января 2018.

[3] "Biography of Mikhail Baryshnikov" Retrieved January 29, 2008.

[4] Mikhail Baryshnikov: ‘Everything in Russia is a damn soap opera’ The Telegraph, July 3, 2013.

[5] Mikhail Baryshnikov. IMDb

[6] Dance View The New York Times, October 28, 1979.

[7] В Латвии — премьера спектакля Алвиса Херманиса «Барышников/Бродский»

[8] 3 дочери и сын артиста балета СССР и США Михаила Барышникова

[9] Sushil Cheema (October 11, 2010). "Finale for Baryshnikov House". Wall Street Journal.

[10] Public Broadcasting of Latvia

[11] Akunin, Baryshnikov and Guriev ...... London. March 10, 2022.

[12] American Academy of Arts and Sciences

[13] Lifetime Honors – National Medal of Arts

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]