Vikipeedia

Michael Nyman

Michael Laurence Nyman (sündinud 23. mail 1944 Londonis) on briti helilooja, pianist, libretist, fotograaf ja muusikateadlane, keda peetakse minimalistliku muusika mõiste loojaks.[1]

Michael Nyman (2010)

Eelkõige on tuntud tema filmimuusika pikaajalisest koostööst režissöör Peter Greenawayga ja Jane Campioni filmist "Klaver". Ta on kirjutanud ka oopereid, kuus kontserti, neli keelpillikvartetti ja muud kammermuusikat. Paljud teosed on ta kirjutanud oma orkestrile Michael Nyman Band. Ta teeb ringreise soolopianistina või koos oma orkestriga. Nyman on väitnud, et eelistab kirjutada oopereid.[2]

Nyman on Briti impeeriumi ordu komandör (CBE).

Elulugu

muuda

Michael Nyman on sündinud Londonis Stratfordi linnaosas. Ta on õppinud Londoni King's College'is ja Kuninglikus Muusikaakadeemias, kus keskendus klaveriõpingutele ja 17. sajandi barokkmuusikale.[3] Aastatel 1968–1978 tegutses Nyman muusikakriitikuna. Üldiselt on tunnustatud, et kriitikat kirjutades kasutas ta esimesena terminit "minimalism" muusika iseloomustamiseks.

1966. aastal tutvus Nyman Inglismaal Aet Toomega, kelle vanemad olid eesti sõjapõgenikud. Noored abiellusid 1970. aastal.[4] Aeti pere põgenes Eestist 1944. aastal. Tema vanemad olid soovinud minna Kanadasse, aga Saksamaalt põgenikelaagrist saadeti nad 1948. aastal Inglismaale, kuna isa oli teinud kogemata märke ankeedis valesse kohta.[5]

Michael ja Aet Nymanil on kaks tütart: Molly ja Martha. Eesti kultuur ja traditsioonid olid peres esindatud, näiteks kasvasid lapsed üles eesti jõulukommetega, nad ei teadnud midagi inglise jõulutraditsioonidest. Praegu on Molly helilooja, kes on samuti kirjutanud filmimuusikat ja Martha töötab BBC-s.

Suur osa Nymani teostest on kirjutatud tema ansamblile Michael Nyman Band, mis loodi 1976. aastal Carlo Goldoni 1756. aasta näidendi "Il Campiello" esitamiseks. Algselt kuulusid ansambli koosseisu keskaegsed pillid, nagu rebekid ja šalmeid, abiks moodsad pillid, nagu saksofon, et tekitada ilma võimenduseta piisavalt valju heli. Hilisemasse täisvõimendusega koosseisu kuulusid keelpillikvartett, kolm saksofoni, trompet, metsasarv, basstromboon, basskitarr ja klaver. Seda koosseisu on eri helitööde jaoks aeg-ajalt muudetud ja laiendatud.

Nymani populaarsus kasvas pärast Jane Campioni filmi "Klaver" (1993) linastumist; tema selle filmi muusika kogumikheliplaadist sai klassikalise muusika menuk. Nyman esitati selle eest Kuldgloobuse ja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinna kandidaadiks.

2007. aastal käis Nyman Pimedate Ööde Filmifestivali korraldajate kutsel Tallinnas. Ta avas festivali ja andis oma Michael Nyman Bandiga kaks kontserti – Kaarli kirikus ja Vene teatris. Nyman ütles, et suheldes eesti kogukonnaga Inglismaal arvas ta, et nad liialdavad Tallinna iluga, kuid siin olles nägi ta, et tegu polegi liialdusega.[6]

2008. aastal andis Nyman kultuuriühing Volumina abiga välja fotoraamatu "Sublime"[7], milles on tema muusika ühendatud fotograafiakirega. Nyman on teinud fotosid eri paikades üle kogu maailma. Nüüd on ta hakanud eksponeerima ka oma videoid, mis on filmitud käsikaameraga, tihti enne või pärast kontserte ja ringreisidel, kajastades igapäevaseid momente.

Looming

muuda

Nyman on öelnud, et ta avastas oma stiili, mängides klaveril aariat Mozarti ooperist "Don Giovanni" Jerry Lee Lewise stiilis. See dikteeris kogu tema hilisema loomingu dünaamika, artikulatsiooni ja tekstuuri.[8]

Ta on kirjutanud muusika paljudele filmidele, enamik neist on Euroopa filmid, kaasa arvatud Peter Greenaway omad. On olnud ka mõned kõrvalepõiked Hollywoodi, nimelt filmid "Gattaca" (1997), "Ravenous" (1999) ja "The End of Affair" (1999).

Greenaway filmidele muusikat luues on Nyman sageli tuginenud varajase muusika autorite loomingule, nimelt Henry Purcelli ("The Draughtsman's Contract" 1982, "The Cook, the Thief, His Wife & Her Lover" 1989), Heinrich Ignaz Franz von Biberi ("A Zed and Two Noughts" 1985), Wolfgang Amadeus Mozarti ("Drowning by Numbers" 1988) ja John Dowlandi ("Prospero's Books" 1991) muusikale.

Lisaks filmimuusikale on Nymani kirjutanud ooperid "The Man Who Mistook His Wife for a Hat" (1986), "Noises, Sounds & Sweet Airs" (1987), "Facing Goya" (2000), "Man and Boy: Dada" (2003) ja "Love Counts" (2005). Lisaks "Ariel Songs" (1990) sopranile ja instrumentaalansamblile, "MGV (Musique à Grande Vitesse)" (1993) instrumentaalansamblile ja orkestrile, kontserdid saksofonile, klaverile, viiulile, klavessiinile, tromboonile ja tšellole, neli keelpillikvartetti.

Ta on kirjutanud muusika laste teleseriaalile "Titch" ja salvestanud popmuusikat ansambliga The Flying Lizards.

Saavutused ja tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Olari Elts esimest korda ERSO ees", Eesti Päevaleht, 25. märts 1998
  2. ↑ "Michael Nyman talks to John Leeman about his opera Man and Boy: Dada", MusicWeb
  3. ↑ [1], ArtistDirect
  4. ↑ "Michael Nyman esineb Kaarli kirikus, kus laulatati tema ämm ja äi", Õhtuleht, 29.november 2007
  5. ↑ [2], The Observer, 02.detsember 2001
  6. ↑ "Michael Nyman avas Pöffi", Eesti Päevaleht, 01.detsember 2007
  7. ↑ [3] MNRecords
  8. ↑ Andrew Ford. "Jerry Lee Lewis Plays Mozart." Composer to Composer London: Quartet Books, 1993
  9. ↑ [4] Old Monovians, Who's Who
  10. ↑ [5] Michael Nymani ametlik veebisait
  11. ↑ [6] The Sunday Telegraph, 23. mai 2004
  12. ↑ [7] Live Earth Japan revealed
  13. ↑ [8] G.Shrimer Inc.
  14. ↑ [9] Erasing David
  15. ↑ [10] MNRecords
  16. ↑ [11] Michael Nyman wins the Ivors Classical Music Award

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Michael_Nyman&oldid=6550945"