Metsarekreatsioon
Metsarekreatsioon ehk metsapuhkus tähendab metsa- või metsalähedasel maastikul harrastatavaid tegevusi, mille tegemiseks on tarvis kohaliku looduskeskkonna ressursse.[1] Metsarekreatsiooni vormid on näiteks tervist taastav tegevus ehk metsateraapia, lõõgastav aktiivne tegevus, harrastustegevus, loodusturism ja vabaõhusport. Puhkemetsandus kujutab endast alternatiivi raiemajandusele.[2]
Metsas viibimine pakub esteetilist naudingut ja liikumisvõimalusi, samuti võib see alandada stressitaset, tekitada positiivseid emotsioone ja kasvatada teadmisi loodusest.[3] Loodusturismi arendamise kaudu saab aidata kaasa ümbritseva ala majanduskasvule.[3] Urbaniseerunud ühiskondades kasvab nõudlus metsapuhkuse järele.[2] 2020. aastal kasutati RMK pakutavaid metsapuhkuse võimalusi rekordilised 2,9 miljonit korda, mille tingisid elanikkonna teadlikkuse kasv looduses liikumise võimalustest ning koroonapandeemia.[4] Metsapuhkuse sihtkohtade ülerahvastatus võib aga külastajakogemust kahjustada.[5]
Liigsel külastatavusel on ka negatiivseid keskkonnamõjusid, millest Eesti kaitsealadel esinevad enim:
- haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimine ning nende pesitsus- ja varjetingimuste kahjustamine;
- puude ja põõsaste vigastamine ja seisundi halvenemise põhjustamine;
- puude loomuliku uuenduse tallamine ja vigastamine metsas, puistu uuenemisvõime vähenemise või puuliikide ebasoodsas suunas vaheldumise põhjustamine;
- puujuurte vigastamine;
- alustaimestiku tallamine ja kahjustamine;
- prügistamine;
- metsa- ja rabapõlengute sagenemine;
- omavoliliste radade ja lõkkeplatside rajamine.[6]
Keskkonnamõju oleneb külastusviisist ja külastuskoormusest, maastike koormustaluvus on erinev.[6]
Viited muuda
- ↑ Hammitt, W. E. (2004). "RECREATION. User Needs and Preferences". Burley, Jeffery (toim). Encyclopedia of Forest Sciences. Elsewier. Lk 949–958. ISBN 9780121451608.
- ↑ 2,0 2,1 Laas, Eino (2019). "Eino Laas metsanduse koostatavast arengukavast MAK2030" (PDF). Eesti Mets. 52 (2): 16.
- ↑ 3,0 3,1 Tyrväinen, Liisa; Buchecker, Matthias; Degenhart, Barbara; Vuletic, Dijana (2008). "Evaluating the economic and social benefits of forest recreation and nature tourism". Bell, Simon; Simpson, Murray; Tyrväinen, Liisa; Sievänen, Tuija; Pröbstl, Ulrike (toim-d). European Forest Recreation and Nature Tourism: a handbook. Elsewier. Lk 35–63. ISBN 9780203872079.
- ↑ "RMK metsapuhkuse võimalusi kasutati mullu rekordilised 2,9 miljonit korda 27.01". Riigimetsa Majandamise Keskus. 27. jaanuar 2021. Vaadatud 18. jaanuaril 2023.
- ↑ Manning, R. E. (2002). "How Much is Too Much? Carrying Capacity of National Parks and Protected Areas". Arnberger, Arne; Brandenburg, Christiane; Muhar, Andreas (toim-d). Monitoring and Management of Visitor Flows in Recreational and Protected Areas. Conference Proceedings. Bodenkultur University. Lk 306–313.
- ↑ 6,0 6,1 Hurt, Ene; Karoles, Kalle; Maran, Kaidi; Sepp, Kalev; Vendla, Varje (2009). "Koormustaluvuse hindamise metoodika kaitsealadel seoses nende rekreatiivse kasutamisega" (PDF). Eesti Maaülikool. Vaadatud 18. jaanuaril 2023.