Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras. Metallide elektroodipotentsiaalide rea nullpunktis on vesinik Sellest vasakul (tabelis eespool) olevate metallide elektrokeemiline potentsiaal on nullist väiksem (miinusmärgiga) ja paremal (tagapool) olevate metallide potentsiaal nullist suurem.

LiRbKBaSrCaNaMgAlMnCrZnFeCdCoNiSnPbHSbBiCuHgAgPdPtAu

Pingereas on metallid oksüdatsioonivõime kahanevas järjestuses, seega kõige kergemini oksüdeerub (loovutab elektrone) liitium. Pingerea lõpus asuvad metallid on väärismetallid. Nende on keemiline aktiivsus on madal, nad on küllaltki inertsed elemendid.

Pingerida iseloomustab metallide redoksomadusi vesilahustes.[1]

  • Pingereas vasakul (tabelis ülalpool) asetsev (negatiivsema elektroodipotentsiaaliga) metall on võimeline soolade vesilahustest välja tõrjuma kõiki temast paremal (tabelis allpool) olevaid (positiivsema elektroodipotentsiaaliga) metalle. Näiteks Zn + Cu2+ → Zn2+ + Cu.
  • Pingereas vesinikust eespool asetsevad metallid on võimelised mitteoksideerivate hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma.
  • Kui kaks metalli elektrolüüdilahuses (ka vees või niiskes õhus) kokku puutuvad, korrodeerub kõigepealt pingereas eespool olev metall.

Metallide standardpotentsiaalid E0 ning üldised reaktsiooni- ja elektrolüüsiomadused

muuda
Metall Katioon E0 V Reaktsioonivõime Elektrolüüs (katoodil)
liitium Li+ –3,0401 reageerib veega eraldub vesinik
tseesium Cs+ –3,026
rubiidium Rb+ –2,98
kaalium K+ –2,931
frantsium Fr+ –2,92
raadium Ra2+ –2,912
baarium Ba2+ –2,905
strontsium Sr2+ –2,899
kaltsium Ca2+ –2,868
euroopium Eu2+ –2,812
naatrium Na+ –2,71
samaarium Sm2+ –2,68
mendeleevium Md2+ –2,40 reageerib hapete vesilahustega
lantaan La3+ –2,379
ütrium Y3+ –2,372
magneesium Mg2+ –2,372
tseerium Ce3+ –2,336
praseodüüm Pr3+ –2,353
neodüüm Nd3+ –2,323
erbium Er3+ –2,331
holmium Ho3+ –2,33
tuulium Tm3+ –2,319
samaarium Sm3+ –2,304
promeetium Pm3+ –2,30
fermium Fm2+ –2,30
düsproosium Dy3+ –2,295
luteetsium Lu3+ –2,28
terbium Tb3+ –2,28
gadoliinium Gd3+ –2,279
einsteinium Es2+ –2,23
aktiinium Ac3+ –2,20
düsproosium Dy2+ –2,2
promeetium Pm2+ –2,2
kalifornium Cf2+ –2,12
skandium Sc3+ –2,077
ameriitsium Am3+ –2,048
kuurium Cm3+ –2,04
plutoonium Pu3+ –2,031
erbium Er2+ –2,0
praseodüüm Pr2+ –2,0
euroopium Eu3+ –1,991
laurentsium Lr3+ –1,96
kalifornium Cf3+ –1,94
einsteinium Es3+ –1,91
toorium Th4+ –1,899
fermium Fm3+ –1,89
neptuunium Np3+ –1,856
berüllium Be2+ –1,847
uraan U3+ –1,798
alumiinium Al3+ –1,700
mendeleevium Md3+ –1,65
titaan Ti2+ –1,63 eraldub vesinik ja puhas metall
hafnium Hf4+ –1,55
tsirkoonium Zr4+ –1,53
protaktiinium Pa3+ –1,34
titaan Ti3+ –1,208
üterbium Yb3+ –1,205
nobeelium No3+ –1,20
titaan Ti4+ –1,19
mangaan Mn2+ –1,185
vanaadium V2+ –1,175
nioobium Nb3+ –1,1
nioobium Nb5+ –0,96
vanaadium V3+ –0,87
kroom Cr2+ –0,852
tsink Zn2+ –0,763
kroom Cr3+ –0,74
gallium Ga3+ –0,560
gallium Ga2+ –0,45
raud Fe2+ –0,441
raud Fe3+ –0,425
kaadmium Cd2+ –0,404
indium In3+ –0,3382
tallium Tl+ –0,338
koobalt Co2+ –0,28
indium In+ –0,25
nikkel Ni2+ –0,234
molübdeen Mo3+ –0,2
tina Sn2+ –0,141
plii Pb2+ –0,126
vesinik H+ 0
volfram W3+
(?)
+0,11 (?) nõrk reaktsioonivõime eraldub puhas metall
germaanium Ge4+ +0,124
antimon Sb3+ +0,240
germaanium Ge2+ +0,24
reenium Re3+ +0,300
vismut Bi3+ +0,317
vask Cu2+ +0,338
poloonium Po2+ +0,37
tehneetsium Тс2+ +0,400
ruteenium Ru2+ +0,455
vask Cu+ +0,522
telluur Te4+ +0,568
roodium Rh+ +0,600
volfram W6+ +0,68
tallium Tl3+ +0,718
roodium Rh3+ +0,758
poloonium Po4+ +0,76
elavhõbe Hg2+ +0,7973
hõbe Ag+ +0,799
plii Pb4+ +0,80
osmium Os2+ +0,850
elavhõbe Hg2+ +0,851
plaatina Pt2+ +0,963
pallaadium Pd2+ +0,98
iriidium Ir3+ +1,156
kuld Au3+ +1,498
kuld Au+ +1,691

Viited

muuda
  1. ENE 7. köide, 1994

Välislingid

muuda