Ment
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2022) |
"Ment" oli Eestis toodetud komöödiasari, mis läks TV3-s esmakordselt eetrisse 10. septembril 2012.
"Ment" | |
---|---|
Žanr | komöödiasari |
Stsenarist | Martin Algus |
Peaosades |
Ago Anderson Anna Jankelevitš Egon Nuter Külli Reinumägi |
Tunnusmuusika esitaja | Jaan Pehk |
Tunnusmuusika | "Võta isiklikult" |
Riik | Eesti |
Keel | eesti |
Hooaegu | 3 |
Jagusid | 36 |
Tootmine | |
Produtsent |
Ergo Kuld Martin Algus |
Jao kestus | 40-45 minutit |
Tootjaettevõte | Kassikuld |
Linastamine | |
Kanal | TV3 |
Esmaeeter | 2012. aastast |
Välislingid | |
Sissekanne IMDb-s |
Sarja stsenarist on Martin Algus, režissöör Ergo Kuld.
Sarja tunnuslaulu "Võta isiklikult" esitab Jaan Pehk.
Sisu ülevaade
muudaHumoorikas võtmes "Ment" (mendiks hüüdsid vene kriminaalkurjategijad Nõukogude aja slängis miilitsatöötajaid[1]) räägib ühe tavalise politseiniku argielust.
Sari käivitub ajast, mil ametikõrgendust lootnud ja selles kindel olnud Rein Paabel alias Ment (Ago Anderson) saab teada, et tema asemel läheb paremale ametikohale hoopis tema kauaaegne patrullipartner, keda ta kunagi kõrgelt hinnanud pole. Asi muutub eriti kriitiliseks siis, kui kohale jõuab ka Reinu uus partner, kelleks osutub vigast eesti keelt rääkiv vene naine Relika Solnoskova (Anna Jankelevitš). Lisaks pingetele ametipostil pole Mendi elu ka kodus lillepidu – naine Renate näägutab, poeg on mõttetu teismeline ning korter viletsavõitu. Kogu selle muserdava olukorra pöörab aga põnevalt helgemaks üks uskumatult keerukas kriminaalasi, mida asub salaja uurima ka Ment.
Vaatamata sellele, et tegu on komöödiasarjaga, näidatakse kõike politseisse puutuvat usutavalt ja suhtutakse politseinike töösse suure lugupidamisega. Huumor koorub tihti välja just vastandlikest olukordadest, millesse sarja peategelased satuvad – siiras soov abistada võib vahel põrgata inimeste eelarvamuste ja mõistmatuse vastu. "Ment" pakub situatsioonikoomikat ja head nalja ning vaatab argisekeldusi läbi huumoriprisma.
Osatäitjad
muuda- Ago Anderson – Rein Paabel (Ment)
- Anna Jankelevitš – Relika Solnoskova
- Egon Nuter – Eduard Kitzbzerg
- Külli Reinumägi – Renate Paabel
- Meelis Rämmeld – Hans-Kristjan Siig
- Marika Barabanštšikova – Marta Esko
- Martin Algus – Urmas Vill
- Mart Aas[2] - Kuuno
- Vallo Kirs – Margo Sile
- Jaanus Mehikas – Tiit Paju
- Tõnis Niinemets – Kaido
- Enelin Kanger – Christin Õis
- Leida Rammo
- Charlekas
Hooajad
muuda1. hooaeg, sügis 2012
muudaEetris | Pealkiri | ||
---|---|---|---|
01 | 01 | 10.09.2012 | Uus partner |
02 | 02 | 17.09.2012 | Kohtingud |
03 | 03 | 24.09.2012 | Usaldus |
04 | 04 | 01.10.2012 | Vigadeparandus |
05 | 05 | 08.10.2012 | Võimumängud |
06 | 06 | 15.10.2012 | Suured kalad, väiksed kalad |
07 | 07 | 22.10.2012 | Pidu |
08 | 08 | 29.10.2012 | Lahkumisavaldus |
09 | 09 | 05.11.2012 | Uued aistingud |
10 | 10 | 12.11.2012 | Kosmosetuvid |
11 | 11 | 19.11.2012 | Tolmuimejate mäss |
12 | 12 | 26.11.2012 | Uus ülemus |
2. hooaeg, kevad 2013
muudaEetris | Pealkiri | ||
---|---|---|---|
13 | 01 | 2013 | Muutuste tuules |
14 | 02 | 2013 | Usalduskriis |
15 | 03 | 2013 | Vanad Mehed |
16 | 04 | 2013 | Aprill |
17 | 05 | 2013 | Tuusik |
18 | 06 | 2013 | Amatsoonide hädakisa |
19 | 07 | 2013 | Spioonimängud |
20 | 08 | 2013 | Poissmehed |
21 | 09 | 2013 | Leil |
22 | 10 | 2013 | Maod karbis |
23 | 11 | 2013 | Tõde või tegu |
24 | 12 | 2013 | Vajalikud inimesed |
3. hooaeg, sügis 2013
muudaEetris | Pealkiri | ||
---|---|---|---|
25 | 01 | 2013 | Eliit ja kõnts |
26 | 02 | 2013 | Valimised |
27 | 03 | 2013 | Kõrgemad sfäärid |
28 | 04 | 2013 | DNA |
29 | 05 | 2013 | Skandaal |
30 | 06 | 2013 | Paranoid |
31 | 07 | 2013 | Võim Pähe |
32 | 08 | 2013 | Lubadused |
33 | 09 | 2013 | Prohmakas |
34 | 10 | 2013 | Reinuška |
35 | 11 | 2013 | Minu hääl |
36 | 12 | 2013 | Kuningas üheks päevaks |
Viited
muuda- ↑ Aimar Altosaar. Aimar Altosaar: ment või võmm? Postimees.ee, 03.08.2012
- ↑ "Mart Aas", Vikipeedia, 2. detsember 2022, vaadatud 10. mail 2023