Memuaarid
Memuaarid on kirjandusžanr, mida viljelev autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi osalise või pealtnägijana.
Lähedane žanr on autobiograafia, kuid selles on kirjelduse keskmes autori enda elukäik, mitte niivõrd nähtud sündmused.
Eesti memuaarižanri algeid on nähtud juba Kristjan Jaak Petersoni Päevaraamatus (ilmunud 1922). Esimene puhtakujuline memuaariraamat on Peeter Jakobsoni "Minu sõjamälestused" (1901) Vene-Türgi sõjast. Eesti kunstiväärtusliku memuaarikirjanduse algatajad on August Kitzberg ("Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused", I–II, 1924–1925) ja Anton Jürgenstein ("Minu mälestused", I–II, 1926–1927). Tuntumaid memuaarikirjanikke on Karl August Hindrey, Oskar Luts, Friedebert Tuglas, Johannes Semper, Artur Adson, Jaan Lattik, Johan Kõpp, Ilmar Talve, Jaan Kross, Madis Kõiv, Heino Kiik, Henn-Kaarel Hellat, Hellar Grabbi, Mihkel Mutt.
Aastatel 2010–2011 ilmus raamatusari "Eesti mälu", mis sisaldab 50 teost eesti memuaristika paremikust.
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- August Palm, "Tähelepanekuid eesti memuaarkirjanduse arengust ja laadist" – Eesti Kirjandus 1938, nr 6, lk 296–306 ja nr 7, lk 319–333; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Ivar Grünthal, "Eesti memuaar ja matkakirjeldus 1945–1965" – Mana 1966, nr 29, lk 36–48
- Lehte Tavel, "Memuaarižanrist üldse ja eesti nõukogude memuaarist eriti" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 193–199; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Rein Ruutsoo, "Eesti memuaarkirjandus 1944–1982" – Keel ja Kirjandus 1983, nr 11, lk 640–643; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Harald Peep, "Väliseestlaste kultuuriloolised memuaarid" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 4, lk 195–201 ja nr 5, lk 269–280; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Mälestusteraamatuid väliseestlastelt. Nimestik". Koostanud Anne Valmas, Tallinn 1990, 32 lk
- Ülo Tonts, Hilve Rebane, Eerik Teder, "Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 1996, lk 7–65
- Kärt Hellerma, "Elulugude ajastu: kas vabaduse pohmelus või kujutlusvõime kriis" – Looming 2012, nr 5, lk 696–710; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis