Meetaimed
Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Tähtsamad meetaimed Eestis
muudaMeetaimed on järjestatud korjeaja järgi alates varasemast.
Meeproduktiivsus on hinnanguline suurus ja oma raskestimõõdetavuse tõttu võib see erineda olenevalt andmete päritolu allikast. See sõltub palju aastast ja taimede kasvukohast ning seda mõjutab näiteks aasta keskmine õhutemperatuur, õhuniiskus, mullaniiskus, päikesevalguse hulk, taimede kasvukoha mullastik ja spetsiaalselt külvatud korjetaimede puhul ka külviaeg ning muud tegurid.
Pilt |
Liik |
Ladinakeelne nimetus |
Korjeaeg |
Meeproduktiivsus (kg/ha) |
Mesi |
Õietolm |
---|---|---|---|---|---|---|
Paiseleht | Tussilago farfara | aprill–mai | 80 [1] | helekollane, jämedateraline | ||
Punapaju | Salix purpurea | aprill | 120 | |||
Raagremmelgas | Salix caprea | aprill | 150 | kuldkollane | helekollane | |
Harilik vaher | Acer platanoides | mai | 150 [2] | kollakasroheline | ||
Punane sõstar | Ribes rubrum | mai | 20–55 | |||
Must sõstar | Ribes nigrum | mai | 50–70 | |||
Karusmari | Ribes uva-crispa | mai | 40–60 | |||
Harilik mustikas | Vaccinium myrtillus | mai–juuni | 50 | hele, punaka varjundiga | ||
Harilik ploomipuu | Vaccinium myrtillus | mai | 80 [1] | kollakas | ||
Harilik võilill | Taraxacum officinale | mai–juuni | 20 | helekollane | oranž | |
Rabamurakas | Rubus chamaemorus | mai–juuni | 160 [1] | |||
Valge iminõges | Lamium album | mai–juuli | 152 [3] | |||
Harilik maajalg | Glechoma hederacea | mai–august | 160 [1] | |||
Pohl | Vaccinium vitis-idaea | juuni | 30 | hele, vahel roheka varjundiga | ||
Kollakas | Barbarea vulgaris | juuni | 30 | sidrunkollane | ||
Õunapuu | Malus | juuni | 15–35 | helekollane | valkjaskollane | |
Pihlakas | Sorbus aucuparia | juuni | 30–40 | |||
Suur läätspuu | Caragana arborescens | juuni | 50 | hele ja intensiivne kollane värvus, kristalliseerunult peeneteraline, tihe ja pehme maitsega | ||
Harilik paakspuu | Frangula alnus | juuni–juuli | 20–25 | |||
Mets-kurereha | Geranium sylvaticum | juuni–juuli | 69 [4] | |||
Harilik sealõuarohi | Scrophularia nodosa | juuni–juuli | kuni 500 [5] | |||
Harilik hiirehernes | Vicia cracca | juuni–september | 80 [1] | |||
Põldsinep | Sinapis arvensis | juuni–juuli | 30 | helekollane | ||
Põldrõigas | Raphanus raphanistrum | juuni–juuli | 30 | |||
Harilik vaarikas | Rubus idaeus | juuni–juuli | 70–100 | hele ja peaaegu värvitu, roheka varjundiga | valkjashall | |
Harilik lutsern | Medicago sativa | juuni–august | 200 [1] | |||
Soo-nõianõges | Stachys palustris | juuni–august | 109 [1] | |||
Pajulill | Epilobium | juuni–august | 350 | rohekas | ||
Roosa ristik | Trifolium hybridum | mai–september | 109 [1] | hele, peaaegu värvitu | helepruun või kollakaspruun | |
Aasristik | Trifolium pratense | juuni–september | 99 [1] | tumepruun | ||
Valge ristik | Trifolium repens | juuni–september | 96 [1] | hele, peaaegu värvitu või pruunika varjundiga, hea maitsega | helepruun või kollakaspruun | |
Valge mesikas | Melilotus albus | juuni–september | kuni 200 [5] | peaaegu värvitu ja heade maitseomadustega | helekollane | |
Kollane mesikas | Melilotus officinalis | juuni–september | 91 [1] | |||
Vesimünt | Mentha aquatica | juuni–september | 80 [1] | |||
Põldmünt | Mentha arvensis | juuni–september | 55 [6] | |||
Harilik imikas | Anchusa officinalis | juuni–september | 192 [2] | |||
Harilik ussikeel | Echium vulgare | juuli–august | 400–500 | tumesinine | ||
Kurgirohi | Borago officinalis | juuli–august | 200 | rohekas | ||
Nõmm-liivatee | Thymus serpyllum | juuli | 180 | roheka varjundiga | ||
Veiste-südamerohi | Leonurus cardiaca | juuli–august | 100–300 | õlgkollane, nõrga lõhnaga | ||
Tatar | Fagopyrum esculentum | juuli–august | 194 [2] | värskelt tumekollane ja terava maitse ning lõhnaga, kristalliseerunult kollakas või hall ning mahedama maitsega | ookerkollane | |
Mesiohakas | Echinops | juuli | 200 mõnedel andmetel ka 650–700 |
valkjas | ||
Harilik pärn | Tilia cordata | juuli | 200–300 | pärnale spetsiifilise lõhnaga mesi on värvuselt helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga | ||
Valge sinep | Sinapis alba | juuli | 100 | |||
Raps | Brassica napus | juuli–august | 50 | kollane, kristalliseerunult halvastilahustuv ja jämedate kristallidega | kollane | |
Harilik kanarbik | Calluna vulgaris | juuli–august | 200 | punakaspruun, tugeva maitsega, aeglaselt kristalliseeruv, väga tiheda konsistentsiga, läbipaistmatu | ||
Meliss | Melissa officinalis | juuli–august | 130–200 | helekollane, nõrga sidruniaroomiga | ||
Sügisene seanupp | Leontodon autumnalis | juuli–august | 40 [1] | kollane | ||
Keerispea | Phacelia | 150–300 | värvuselt hele, roheka varjundiga, lõhn ja maitse on meeldivad | sinakasvioletne | ||
Põdrakanep | Epilobium angustifolium | juuni–august | 120–350 | hele või õrnalt roheka varjundiga, peale kristalliseerumist valge, maitselt pehme | roheline | |
Põldohakas, soo-ohakas, varretu ohakas |
Cirsium | juuni–august | 160 [1] | hele, meeldiva aroomiga | ||
Harilik äiatar | Knautia arvensis | juuli–august | 128 [1] | |||
Harilik pune | Origanum vulgare | juuli–august | 362 [1] | merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega, kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga | ||
Harilik kukesaba | Lythrum salicaria | juuli–august | 184 [1] | tugeva maitsega ja väga tume | tumeroheline | |
Peetrileht | Succisa pratensis | juuli–september | 160 [1] | |||
Põldjumikas | Centaurea scabiosa | juuli–september | 160 [1] | rohekaskollane, nõrga mandlilõhnaga | ||
Harilik kuldvits | Solidago virgaurea | juuli–september | 200 [1] | kollane, väga heade maitseomadustega | ||
Takjas | Arctium | juuli–september | 320 [1] | tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Janssens X, Bruneau E, Lebrun P (2006) Prévision des potentialités de production de miel à l’échelle d’un rucher au moyen d’un système d’information géographique. Apidologie 37: 351–365
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Crane E., Walker P., Day R. (1984) Directory of important world honey sources, International Bee Research Association, London.
- ↑ Demianowicz Z., Hłyń M., Jabłoński B., Maksymiuk I., Podgórska J., Ruszkowska B., Szklanowska K., Zimna J. (1960) – Wydajność miodowa ważniejszych roślin miododajnych w warunkach Polski. Część I. Pszczeln. Zesz. Nauk., 4(2):87-104.
- ↑ Jablonski B & Koltowski Z (2002) Nectar Secretion and honey potential of honey plants growing under Poland's conditions - Part XIII. Journal of Apicultural Science, 46: 25 -29
- ↑ 5,0 5,1 "Meetaimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2016. Vaadatud 7. juulil 2016.
- ↑ Jabłoński B., Kołtowski Z. (1999) – Nektarowanie i wydajność miodowa roślin miododajnych w warunkach Polski. Część X. Pszczeln. Zesz. Nauk., 43:247-254.