Vikipeedia

Ravim

(Ümber suunatud leheküljelt Medikament)

Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Ravimi all võidakse mõista ka kemikaali või muid aineid, mida saab kasutada ja kasutatakse haiguste uurimiseks või ennetamiseks, seega kuuluvad ravimite hulka mitmesugused vaktsiinid, diagnostilised preparaadid ja kontrastained.

Eestis on õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina ning toote määratlemine homöopaatilise preparaadina Ravimiametil.

Mitmed ravimid on Maailma Dopinguvastase koodeksi alusel kantud 2014. aasta keelatud ainete nimekirja ja võistlustel osalevatel sportlastel pole neid teatud tingimustel lubatud kasutada.[1]

Arvatakse, et ligi 80% arengumaades elavatest inimestest ei ole võimalik saada ravimeid ja vaktsiine ega meditsiinilisi protseduure.[2]

Eestis muuda

"Meditsiinisõnastiku" järgi on ravim ühte või enamat ravimainet sisaldav toode, mille manustamise eesmärgiks on haiguse või selle sümptomi parandamine, leevendamine või profülaktika või mida kasutatakse terviseseisundi või haiguse tekkepõhjuse kindlaksmääramiseks.

"Ravimiseaduse" § 2. lõige 1 sätestab ravimi mõiste järgmiselt: "Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu."[3]

Üldnõuded ravimitele muuda

Vastavalt Eestis kehtivale ravimiseadusele võib Eestis müüa ja kasutada ainult:

  • Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid, mis on vabastatud Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks;
  • ravimeid, mille kohta Ravimiamet on taotlejale väljastanud kasutamisloa või ühekordse sisseveoloa;
  • ravimeid, mis on apteekides valmistatud vastavalt ravimiseadusele või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  • ravimi kliinilises uuringus ravimit, mille läbi viimiseks on Ravimiamet andnud loa;
  • mis on eeldatavate tarbimisomadustega ja eesmärgipärasel kasutamisel kasutaja tervisele ohutud. Veterinaarravim peab olema ohutu ka loomse saaduse kasutaja tervisele;
  • üldjuhtudel eestikeelses pakendis ravimeid, lisaks peab ravimiga kaasas olema eestikeelne teave ravimi koostise, toimeainete sisalduse, kasutamise ja säilitamise kohta.[4]

Ravimpreparaatide klassifitseerimine muuda

Müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel klassifitseerib Ravimiamet ravimpreparaadi ravimiregistris[5][6]:

  • retseptiravimina – ravimpreparaadid, mida tarbijatele väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel;
  • käsimüügiravimina – ravimpreparaadid, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav;
  • või piiratud kasutusega retseptiravimina.

Humaanravimid muuda

Farmakokineetika muuda

Pikka aega usuti, et platsenta ja hemato-platsentaarne barjäär moodustab ravimitele läbilaskmatu barjääri. Tänapäevased uuringud on aga näidanud, et peaaegu kõik tulevasele emale manustatud ravimid jõuavad passiivse difusiooni teel ka loote vereringesse.[7]

Ravimitest põhjustatud maksakahjustused muuda

  Pikemalt artiklis Ravimitest põhjustatud maksakahjustused

Valdava osa inimes(t)ele manustatud ravimite (eriti suukaudsete) metabolism ja eliminatsioon toimub maksas, sellega kaasneb maksakahjustuse tekke oht. Raskeid maksa ravimkahjustusi tüsistusena tuleb ette ilmselt harva, kuid kroonilisi maksamuutusi põhjustavaid ja hepatotoksilisi ravimeid ollakse sunnitud käibelt kõrvaldama, nii on maksakahjustuste tekke tõttu eemaldatud tieliinhape, benoksaprofeen, troglitatsioon.[8]

Ravimtekkelise maksakahjustuse täpseid mehhanisme tänapäeval veel ei tunta, aga arvatakse, et ravimite põhjustatud maksakahjustust vahendavad nii biokeemilised kui ka immunoloogilised mehhanismid. Immunoloogilise mehhanismi toimel võib ravim või selle metaboliit ühineda kovalentselt rakumembraani makromolekulidega ja muuta need antigeenideks, sensibiliseerunud T-rakud aga käsitlevad rakumebraani (koos ravimiga) antigeenina ja käivitatakse rakuline immuunsus.[8]

Ravimtekkeliste maksakahjustuste ulatust on võimalik kindlaks määrata biokeemiliste analüüside ja/või maksabiopsiaga.

Maksafunktsioonide testide alusel on sapipeetuse tunnuseid tuvastatud kõikidel patsientidel, kes kasutavad rasestumisvastaseid preparaate ja anaboolseid steroide.[8]

Ravimitest põhjustatud maksakahjustus on ilmselt ravimite kasutamise soovimatu kõrvaltoime, mida võib esineda sagedusega 1:1000 kuni 1:100 000 (kõrvaltoimejuhtu ravimikasutajate hulga kohta).

Ravimitest põhjustatud maksakahjustuste klassifikatsioon[8] muuda

Kahjustuse liik / maksahaigus Indutseeritud maksakahjustused
Kroonilised kahjustused krooniline hepatiit, rasvmaks ja fibroos, tsirroos
Maksakasvajad maksaadenoom, fokaalne nodulaarne hüperplaasia, maksarakuline vähk
Vaskulaarsed kahjustused venooklusiivne haigus, suurte maksaveenide tromboosid, peliosis hepatis
Ägedad kahjustused maksarakukahjustused: rasvmaks, ravimhepatiit (nekroos, granuloomid), kolestaas: kolestaas maksarakukahjustuseta, kolestaas ja rakukahjustus

Põhimõtteliselt võivad maksakahjustust põhjustada kõik ravimid, sagedamini on nendeks siiski paratsetamool, antibiootikumid, MSPVA-d (diklofenak, sulindak), amiodaroon, krambivastased ravimid (karbamasepiin, fenütoiin, valproaat), tuberkuloosivastased ravimid (isoniasiid, rifampitsiin), viirusvastased ravimid (näiteks HIV-ravis kasutatav HAART (Highly Active Antiretroviral Therapy) raviskeem), A-vitamiini preparaadid jpt.

Endokrinoloogilised ravimid, mis põhjustavad maksakahjustust: anaboolsed steroidid, glibenklamiid, glükokortikoidid, kloorpropamiid, metimasool, propüültiouratsiil, rasestumisvastased ravimid, tolbutamiid jt.

Kardiovaskulaarsed ravimid, mis põhjustavad maksakahjustust: amiodaroon, fenindioon, hüdralasiin, kaptopriil, kinidiin, klofibraat, metüüldopa, nifedipiin, nikotiinhape, prokaiinamiid, verapamiil jt.

Kasvajatevastased ravimid, mis põhjustavad maksakahjustust: asatiopriin, karmustiin, kloorambutsiil, L-asparaginaas, merkaptopuriin, metotreksaat, tsüklofosfamiid jt.

Muud muuda

Kuigi ka taimedel on haigused ja teadusharu, mis tegeleb taimede haigustega, on fütopatoloogia, siis taimede ravimitest tänapäeval (2009. aasta seisuga) veel rääkida ei saa.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ WADA (17. mai 2014). "2014. AASTA KEELATUD AINETE NIMEKIRI" (PDF). MAAILMA DOPINGUVASTANE KOODEKS. Vaadatud 20.09.2014.[alaline kõdulink]
  2. ↑ Haile T. Debas, Ramanan Laxminarayan, ja Stephen E. Straus. "Disease Control Priorities in Developing Countries.", 2. köide, Chapter 69 Complementary and Alternative Medicine, Washington (DC): World Bank; 2006., veebiversioon (vaadatud 26.10.2014)(inglise keeles)
  3. ↑ Ravimiseadus, Riigikogu seadus, veebiversioon (vaadatud 4.05.2014)
  4. ↑ Ravimiseadus, § 13. Ravimite üldnõuded, Riigikogu seadus, veebiversioon (vaadatud 4.05.2014)
  5. ↑ ravimite klassifitseerimine, veebiversioon (vaadatud 4.05.2014)
  6. ↑ ravimiregister, veebiversioon (vaadatud 4.05.2014)
  7. ↑ Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss, Anneli Kullamaa, Janika Kõrv, Kersti Oselin, Karin Otter, Tiina Ristimäe, Piret Visnapuu, "Rasedate farmakoteraapia", kirjastus Medicina, lk 10, 2007, ISBN 978 9985 829 82 0
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "Gastroenteroloogia", toimetanud Vello Salupere, keeletoimetaja Elna Martson, tõlkijad Ülle Toots, Katrin Luts, Ülle Uustalu, lk 523 – 536, 2003, AS Medicina, ISBN 998582945X

Välislingid muuda

Ravimi kõrvaltoime teated
Ravimitest põhjustatud maksakahjustused
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ravim&oldid=6464627"