Ava peamenüü

Me olime kaheksateistkümneaastased

1965. aasta film, lavastanud Kaljo Kiisk

"Me olime kaheksateistkümneaastased" on Tallinnfilmi film aastast 1965. Filmi tegevustik põhineb 1940. aasta sündmustel.

Me olime kaheksateistkümneaastased
Žanr draama
Režissöör Kaljo Kiisk
Stsenarist Ants Saar
Peaosades Evald Hermaküla,
Mare Hellaste,
Peeter Kard,
Tõnu Aav,
Einari Koppel,
Kaarel Karm,
Heino Mandri,
Hugo Laur,
Ants Eskola,
Grigori Kromanov,
Rudolf Nuude,
Aksel Orav
Operaator Jüri Garšnek
Filmistuudio Tallinnfilm
Aasta 1965
Esilinastus 19. juuli 1965
Riik Nõukogude Liit (Eesti)
Keel eesti
IMDb profiil

SisuRedigeeri

Filmi tegevustik leiab aset 1940.–1941. aasta Nõukogude okupatsiooni ajal Saaremaal. Rühm noori elluastujaid peab valima, kas jääda truuks iseseisvale Eesti Vabariigile või toetada uut kommunistlikku režiimi.

Filmis mängis keskset rolli Viktor Oxfordi kirjutatud sõdurilaul "Jää vabaks, Eesti meri", mis Nõukogude ajal ei olnud otseselt keelatud.[1]

OsadesRedigeeri

TootmineRedigeeri

"Me olime kaheksateistkümneaastased" oli Kaljo Kiisale režissöör-lavastajana kolmas mängufilm. Film valmis kirjanik Ants Saare algupärase stsenaariumi põhjal.[2]

ArvustusedRedigeeri

Film esilinastus Eesti NSVs 19. juulil 1965 ja mujal NSV Liidus 11. jaanuaril 1966 pealkirjaga “Nad olid kaheksateistkümneaastased” ("Им было восемнадцать").

Film sattus kohe pärast selle valmimist ägeda kriitikatule alla. Isegi üleliidulises ajakirjanduses paigutati see halbade filmide kategooriasse. Muuhulgas kritiseeriti pealiskaudset suhtumist filmitavasse ja illustratiivsust ning seda, et "tekstid, dialoogid ja kõned mõjuvad mitte lihtsalt räigelt, vaid ka lamedalt, ilma alltekstita." "Kuigi näitlejad andsid endast parima, on tegelaskujude karakterid edasi antud liiga mustvalgetena." "Neid, kes iga hinna eest püüdsid Eesti iseseisvust päästa, näidatakse üdini negatiivsetena ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi loojaid-tekitajaid ülipositiivsetena. Nii ühe kui teise leeri karakterite puhul ei toimu kogu filmi jooksul vähimatki arengut."

Vaatamata kõigele tõsteti siiski esile karismaatilised noored näitlejad Evald Hermaküla ja Peeter Kard, samuti oma näitlejateed alles alustanud Mare Hellaste ja Tiina Ideon. Üksmeelse tunnustuse pälvis Hugo Laur vana muusikaõpetaja Teenusena.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Ain Kütt (faili metaandmete järgi). "Mälumängu küsimused". 2013-11-17. Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi. Failitüüp: PDF, lk. 3. Vaadatud 2015-09-13.
  2. 2,0 2,1 Õie Orav. Kaljo Kiisa ebaõnnestunud film, kus näitlejad andsid endast parima. Maaleht, 26. veebruar 2011.