Mežotne muinaslinnus

(Ümber suunatud leheküljelt Mežotne piiskopilinnus)

Kaart

Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote[1], Mezoten[2]) oli 9. kuni 13. sajandini Lielupe vasakkaldal praeguse Mežotne asula juures Lätis asunud linnus.

Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt.

Ehitised muuda

Linnus oli ehitatud järskude looduslike nõlvadega kaldaneemikule, mille kaitseks rajati selle kummassegi otsa veel kaks valli ja kraavi. Arheoloogilistel väljakaevamistel tuvastati, et linnust on selle ajaloo jooksul 10 korda põletatud ja taastatud. Valli kõrgust tõsteti järk-järgult 3,5 meetrilt 8 meetrile ja 12. sajandil tugevdati seda paksu savikihiga. Linnuseõu oli tihedalt asustatud, seal asus muuhulgas veski ning elas seppi ja juveliire. Linnust ümbritses 13 ha suurune asula, lisaks oli seal veel kaks kalmistut ja sadamakoht. 100 m kaugusel paiknes teine linnamägi Vīnakalns, kuid seda pole arheoloogiliselt uuritud.[3] Muinasasula võeti kasutusele XI sajandil, sealse kultuurikihi paksus on kaks meetrit.

 
Vaade linnamäele vastasküljelt.

Ajalugu muuda

Arheoloogilistel väljakaevamistel on selgunud, et linnamäe kultuurikihis on kümme katkestust ja et see võeti kasutusele IX sajandil.

On püstitatud hüpotees, et Mežotnet on 12. sajandi keskpaigas oma maailmakaardil maininud kartograaf Al-Idrisi.[4]

Kirjalike allikate vahendusel on teada, et Mežotne linnus oli 13. sajandil idapoolsete semgalite Upmale piirkonna keskus.[4] 1219. aastal palusid Mežotne semgalid Riia piiskop Albertilt abi leedulaste ja teiste semgalite vastu. Albert saatiski Mežotne linnusesse oma mehi ja vastutasuks lasid sealsed semgalid end tema võimu alla ristida. Tērvete semgalite pealik Vesthard, kel võis seni olla mõjuvõim ka Mežotne üle, ründas selle peale oma vägedega Mežotne linnust. Suutmata seda vallutada ja teada saades, et mööda Lielupet on laevaga lähenemas Riiast saadetud järgmine linnuse tugevdamiseks määratud salk, ründas ta neid, tappes 30 meest ja ajades ülejäänud põgenema. Mežotnesse jäänud otsustasid varude vähesuse tõttu linnuse maha jätta ja lahkusid Riiga. Selle peale loobusid Mežotne semgalid kokkuleppest Riia piiskopiga ning tegid liidu teiste semgalite ja leedulastega.[5] 1220. aastal ründas Mežotne linnust piiskopi ja Mõõgavendade ordu meestest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest koosnev 8000-meheline vägi. Linnuse kaitsjate poolt appikutsutud Vesthard ja leedulased ei riskinud suurt riialaste väge rünnata ja kinnitas nendega rahu. Mežotne semgalid alistusid ja andsid end taas piiskopi võimu alla ning linnus põletati maha.[6]

1225. aastal viidi Selija piiskopkonna (1226. aastal nimetati ümber Zemgale piiskopkonnaks) keskus Sēlpilsist üle Mežotnesse.[7][8] 1242. aastal andis paavsti legaat Modena Wilhelm Mežotne linnuse Liivi ordu valdusse.[9]

1259. aastal algas Mežotnes sarnaselt teiste semgalite aladega ülestõus ja linnus läks taas kohalike semgalite ainuvaldusesse.[9][10] 1270. aastal liikus linnuse juurde ordu sõjavägi koos ristisõdijatest ja Liivimaa kohalikest rahvastest abiväega. Mežotne semgalid otsustasid ilma võitluseta alla anda.[11] Ordu hävitas linnuse 1272. aastal.[9]

1321. aastal rajati Mežotnesse ordumeister Gerhardi korraldusel uus puust ordulinnus, mis hiljem, 1346. aastal, hävitati Leedu suurvürstiriigi vägede poolt.[9]

Esimesena teostas linnamäel väljakaevamisi August Johann Gottfried Bielenstein aastal 1892. Hiljem on seal väljakaevamisi sooritanud veel Valdemārs Ģinters (1938—1940, 1942), Emīlija Brīvkalne (1948—1949) ja Māris Atgāzis (aastal 1969).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
  2. Liivimaa vanem riimkroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe, teaduslikult toimetanud Enn Tarvel. 2003
  3. Lang, Valter. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 122
  4. 4,0 4,1 Latvijas vēstures enciklopēdija, Mežotnes pilskalns
  5. HLK, XXIII 3–4, lk 195–197
  6. HLK, XXIII 8, lk 203-205
  7. historia.lv, Zemgales bīskapija
  8. historia.lv Sēlijas bīskapija
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 "Latvijas Piļu un muižu asociācija, Mežotnes pilskalns un pils". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2014. Vaadatud 8. novembril 2014.
  10. Liivimaa vanem riimkroonika, lk 232
  11. Liivimaa vanem riimkroonika, 8031–8045, lk 138

Välislingid muuda