Meä keel
Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas. Meä keel pärineb põhjasoome (peräpohja) murdest ning seda kõneldakse Põhja-Rootsis Torniojoki piirkonnas. Meä keelt räägib umbes 40 000 – 70 000 inimest, kellest umbes 20 000 kõneleb seda kodukeelena.[1] Meä keel on 2000. aastast tunnistatud Rootsis ametlikuks vähemuskeeleks ning seda õpetatakse ka soovijatele koolis.[1][2]
Meä keel tekkis nendest soome murretest, mida on juba keskajast peale räägitud praeguses Põhja-Rootsis. 1809. aastal vallutas Venemaa Rootsi käest Soome ning riigipiir kahe riigi vahele tõmmati mööda Tornio jõge. Tõmmatud riigipiir jagas tollase põhjasoome murdeala kaheks, millest osa jäi tänapäeva Rootsi territooriumile. Läänepoolne põhjasoome murrak saigi aluseks meä keelele.[1] Meä keelel puuduvad 19.–20. sajandil soome keelt mõjutanud muutused ja uuemad soome mõjud. See-eest sisaldab see keel mitmeid laensõnu rootsi keelest ja kohati on isegi grammatikat üle võetud.[3]
Meä keel on arusaadav soome keele rääkijale, kuid seda peetakse poliitilistel ja ajaloolistel põhjustel Rootsi vähemuskeeleks.[viide?] Mitmed sõnad sarnanevad või on identsed eesti keele sõnadega, aga puuduvad või on teise tähendusega soome keeles.[viide?]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kristiina Praakli (06.11.2018). "SOOME-UGRI VÄHEMUSKEELTE ELUJÕUST". Horisont.
- ↑ Aili Künstler. "Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?". Sirp, 18.10.2013.
- ↑ "Meälased". Fenno-Ugria. Vaadatud 08.02.2022.