Max/MSP/Jitter

Max/MSP/Jitter ehk lühidalt Max on kolmest seotud objektide süsteemist koosnev visuaalse programmeerimise keskkond, milles

• Max võimaldab luua visuaalseid programme (patch-e) ning programmi ehituslikke komponente (objekte),
• MSP kujutab enesest kogumit Maxi objekte, mis võimaldavad audio- ja signaalitöötlust (audio and signal processing) ning
• Jitter kogumit Maxi objekte video, graafika ja andmemaatriksite (matrix data) töötlemiseks.

Ajalugu

Max on algselt kirjutatud 1980. aastate keskel IRCAM-is Miller Puckette'i poolt programmina Patcher, mis töötas Macintoshi keskkonnas. Programmi eesmärgiks oli anda heliloojatele töövahend interaktiivse arvutimuusika loomiseks. Programmi kasutas esimesena Philippe Manoury aastal 1988 klaveri- ja arvutiteose "Pluton" loomiseks. Teoses oli sünkroonitud klaveri- ja arvutipartii audiotöötlusega tegeleva Sogitec 4X abil.

1989. aastal loodi IRCAM-is Maxi konkureeriv versioon Max/FTS, mis töötas NeXT-i keskkonnas osana IRCAM-i signaalitöötlemissüsteemist ISPW (IRCAM Signal Processing Workstation) ning hiljem Linuxi keskkonnas SGI süsteemis. FTS (Faster Than Sound, helist kiirem) kujutas enesest MSP analoogset eellast ning töötas spetsiaalses arvuti DSP-riistvaras. Samal aastal hakati programmi müüma Maxi nime all IRCAM-i litsentsi all firmas Opcode Systems, programmi autoriks oli David Zicarelli. Max ei muutunud õieti kunagi Opcode Systemsi osaks ja firma lõpetas programmi arendamise 1990. aastate keskel. Praegu müüb Maxi kommertsversiooni David Zicarelli loodud firma Cycling '74, mis on loodud aastal 1997.

1996. aastal alustas Miller Puckette vabavarana toimiva programmi Pure Data arendamist. Pure Data on vaatamata paljudele erinevustele üldjoontes sarnane algsele IRCAM-i programmile ning kujutab täna enesest tõsiseltvõetavat avatud lähtekoodiga alternatiivi Max/MSP-le.

Maxil on palju laiendusi ja edasiarendusi. Üks olulisemaid laiendusi on 1997. aastal loodud MSP (Max Signal Processing või ka Miller S. Puckette'i initsiaalid), mis on osaliselt tuletis Puckette'i Pure Datast. MSP kujutab enesest Maxile lisatud tarkvarapaketti ("add-on" package), mille ülesandeks on audiosignaali manipulatsioon reaalajas, mis võimaldab kasutajal luua oma süntesaatoreid ja efektiprotsessoreid. Max sisaldas juba liidest tööks riistvarasüntesaatorite, sämplerite ja muude riistadega kontrollides neid nii MIDI kui ka muude arvutiprotokollide abil.

1998. aastal arendati Max/FTS otsese jäeltulijana välja Java platvormil töötav vabavara jMax.

1999. aastal liideti Maxiga nato.0+55, mis kujutab enesest Netochka Nezvanova loodud sarja väliseid objekte (external), mis andsid võimaluse Maxi abil reaalajas videotöötluseks. Kuigi nato muutus multimeediumikunstnike hulgas ootamatult populaarseks, tema arendamine katkestati aastal 2001.

2002. aastal arendas kanada multimeediumikunstnik David Rokeby välja Maxi juhitava välise videotöötluspaketi (third-party package for visual processing in Max) SoftVNS.

2003. aastaks arendas Cycling '74 Max/MSP paketina välja omaenda videotöötluse süsteemi, mis sai nimeks Jitter. Jitter on vahend reaalajas video-, 3D- ja visuaalse materjali maatriksipõhiseks töötlemiseks.

2011. aastal ilmus viimane Max/MSP/Jitteri versioon Max 6.

Eksisteerib ka terve rida Maxilaadseid visuaalse programmeerimise keskkondi, mis töötavad reaalajas, näiteks Quartz Composer (tootjaks Apple) ning vvvv, mis võimaldab reaalajas videosünteesi ja -töötlust.

Välislingid

• Max/MSP/Jitter-i koduleht