Mauri stiil

Mauri arhitektuur on arhitektuuristiil, mis valitses keskajal Põhja-Aafrikas ja osal Hispaania ja Portugali aladel (Al-Andalus), mida 711.–1492. aastatel valitsesid maurid.

Alhambra siseõu

Parimed säilinud näited mauri arhitektuurist on Córdoba mošee (La Mezquita), Alhambra palee Granadas (1338–1390) ja Giralda Sevillas (1184). Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad veel varemeis linn Medina Azahara (936–1010), endine mošee Toledo San Cristo de la Luzi kirik, Aljafería Saragossas ja supelasutused Rondas ja Alhamas Granadas[1].

Neo-mudéjar-stiilis interjöör Püha Peetri kirikus Teruelis Aragonis Hispaanias

TaustRedigeeri

Alates 711. aastast (Jerez de la Frontera lahing) kuni Granada langemiseni 1492 kuulus suur osa Hispaaniast araablaste võimu alla. Mauri-islami mõju Õhtumaa traditsioonilisele kristlikule kunstile põhjustas hispaania romaanikas ja gootikas iseloomuliku eriarengu.

PeriodiseeringRedigeeri

Romaani ja mauri elementide segunemist (10. ja 11. sajandil) nimetatakse mosaraabia stiiliks, gooti ja mauri elementide segu (õitseaeg 14. ja 15. sajandil) mudéjar-stiiliks. 15. sajandi lõpus lisandub veel platereskne stiil, segu mudéjar-stiilist, hilisgootikast ja itaalia renessansist. Mauride valitsemise algusaastaid iseloomustab tüüpiliste islami arhitektuuri vormide ülevõtmine, nagu avatud õuemošeed, minaretid ja kindlusetornid, hoburaudkaar, stalaktiitvõlv jne. Hiljem arenes välja erakordselt rikkalik ornamentika (seinadekoor värvitud ja ažuursest stukist, azulejo, moreskid) ning kõrgetasemeline kunstkäsitöö. Mauri ilmaliku kunsti kuulsaim näide on Alhambra (araabia keeles 'punane linnus') Granadas, mille ruumid on idamaise kombe kohaselt paigutatud ümber sammastega siseõue.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Maurische Architektur. Die Architektur Stil. – HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung
  2. Kunstileksikon. Kirjastus "Kunst", Tallinn 2000. Lk 343.