Mats Kirsel

Mats Kirsel (8. veebruar 1841 Paistu kihelkond Loodi vallas Laanel – 18. märts 1907 Jämejala vaimuhaigla) oli Eesti kooliõpetaja ja kirjamees, rahvusliku liikumise tegelane, Viljandi kihelkonnakooli juhataja.

Elulugu

Mats Kirseli isa, Paistu kiriku vöörmünder Hans Kirsel andis pojale hea hariduse, pannes ta aastateks 1855–1857 õppima Paistu kihelkonnakooli Hans Wühneri käe alla. Ta jäi esialgu Wühneri kõrvale abiõpetajaks ja selle siirdudes 1858. aastal Tarvastuse, sai vahepeal kihelkonnakoolmeistri eksami sooritanud Kirsel tema asemele. Paistus töötas Kirsel mõned talved, siirdudes 1860. aastal õpetajaks vastavatud Viljandi kihelkonnakooli, töötades seal 29 aastat (algul koolmeistrina ja alates 1862. aastast juhatajana). Kirsel viis Viljandi kihelkonnakooli heale tasemele, koolitades nii viiekümnest õpilasest kooliõpetajad.

Kirsel lõi kaasa rahvuslikus liikumises. Ta oli Viljandi "Koidu" seltsi asutajaid ja esimene president, laulujuhataja ja orelimängija. Kirsel oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja tegev Eesti Aleksandrikoolis. Ta tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja hiljem Sakalale.

Kirsel oli kõrgelt hinnatud koolimees ja koorijuht, kuid tema 1887. aastal koos kuue ametivennaga koostatud kaebekiri tsaarivalitsuse koolipoliitika vastu viis tema ametist vabastamisele 1890. aastal. Lõpuks tõsteti Kirseli pere ka ametikorterist välja. Kirseli elu läks allamäge, ta hakkas jooma ning lõpetas elupäevad Jämejala hullumajas 1907. aastal.

Kirjanduslik tegevus

Mats Kirsel oli viljakas kirjamees, kellelt ilmunud raamatute hulk ulatub neljateistkümneni. Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust haledusjuttudega, nagu "Kannatliko Hirlanda luggo", avaldades oma lugude esimese kogumiku 1864. aastal pealkirja "Essimenne Noor juttomees" all. Seejärel keskendus Kirsel saksa rahvakirjanike lugude mugandamisele kohaliku rahva jaoks, avaldades jutustusi võõraste valitsejate võimu all vaevlevate rahvaste ja orjade elust ning võitlusest oma rõhujate vastu. Seda suunda esindavad näiteks jutustused "Orjaelu", "Weodor ja Olga", "Willem Tell", "Peeter Suur ja pärisori. Jut pärisorjade wiletsusest Wenemaal".

Isiklikku

Tema vennast Hansust sai samuti kihelkonnakooli juhataja.

Mats Kirselil oli abikaasa Marie-Paulinega kuus last: Feliks (1872), Viktor (1876), Hilda (1878), Alfred (1883), Leonhard (1886) ja Herbert (1889).

Tema poja Alfredi tütre Miralda pojad Riho ja Hannes Altrov on tuntud muusikud.

Paistu kihelkonnakoolis õppis Mats Kirsel koos Mihkel Veskega.

Kirjandus

• Hilja Torokoff. Mats Kirsel ja Viljandi kihelkonnakool. Eesti Pedagoogika ja kool. Nr 47, 1995.

Välislingid

• "Paistu valla ajaloolisi isikuid: rahvusliku ärkamisaja hariduselu edendaja Mats Kirsel" Maaleht, 22. detsember 2012