Mari Loit (25. mai 197720. oktoober 2016) oli eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja.

Ta lõpetas 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi, lõputöö oli "Surma tähendus keskaja lõpu Euroopa maailmapildis. Tallinna "Surmatants" oma ajastu kontekstis" (juhendaja Juhan Maiste).[1]

Ta lõpetas 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kunstiteaduse õppetooli, magistritöö oli "Keskaegsest "surmakultuurist" ja hauatähistest reformatsioonieelse Tallinna kirikutes ja kloostrites" (juhendajad Kersti Markus ja Kaalu Kirme).[2]

Ta töötas Muinsuskaitseametis nõunikuna ja Muinsuskaitse aastaraamatu toimetajana.

Teoseid

muuda
  • "Trapetsiaalsed hauaplaadid Eestis". Muinsuskaitseamet. Tallinn 2004
    • "Die Trapezförmigen Grabplatten in Estland". Muinsuskaitseamet. Tallinn 2004. Saksa keeles
    • "Trapezoid Tombstones in Estonia". Muinsuskaitseamet. Tallinn 2004. Inglise keeles

Kirjutisi

muuda
  • "Nissi kiriku vitraažakende korrastamine". // Muinsuskaitse aastaraamat 2004. Tallinn 2005. Lk 68
  • "Karja kirikuaia vanimad hauaplaadid varju all". // Muinsuskaitse aastaraamat 2006. Tallinn 2007. Lk 20-21
  • "Kirikukellade inventeerimisest". // Muinsuskaitse aastaraamat 2006. Tallinn 2007. Lk 71

Koostaja

muuda
  • "Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest". Kaasautor Martin Jänes. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2006
  • "Kirikute hooldusraamat". Muinsuskaitseamet. Tallinn 2007
  • "Pühakodade säilitamine ja areng. Riiklik programm 2003–2013". Muinsuskaitseamet. Tallinn 2013

Toimetaja

muuda

Viited

muuda

Kirjandus

muuda
  • Juhan Kilumets. "Mari Loit 25. V 1977 – 20. X 2016". Nekroloog // Sirp, 28. oktoober 2016. Lk 23
  • Kais Matteus. "In memoriam: Mari Loit (25.05.1977-20.10.2016)". Nekroloog // Muinsuskaitse aastaraamat 2016. Tallinn 2017. Lk 118–119

Välislingid

muuda