Vikipeedia

Manosfäär

Manosfäär on veebikogukonnad, mis keskenduvad meeste perspektiividele, probleemidele ja muredele ning kus naised osutuvad sageli vaenu sihtmärgiks.[1] Kuigi platvormidest seostatakse manosfääri enamasti Redditiga, on sellised kogukonnad muutunud aktiivseks ka teistel platvormidel, näiteks TikTokis.[2] Manosfääri kogukondades on palju varieeruvust – erinevatel gruppidel on erinevad ideoloogiad ja eesmärgid.[3]

Punane ja sinine tablett

Ideoloogia

muuda

Manosfääri kogukondi ühendab idee punasest tabletist (inglise keeles red pill) – metafoor, mis on laenatud 1999. aasta filmist "The Matrix", kus inimesele antakse valik elada teadmatuses (sinise tableti võtmine) või saada teada kole ja šokeeriv tõde ühiskonna kohta (punase tableti võtmine).[4] Manosfääri kontekstis on šokeerivaks tõeks see, et mehed, spetsiifiliselt cis-soolised valged heteroseksuaalsed mehed ei suuda enam tänapäeva maailmas orienteeruda, kuna neilt on röövitud nende traditsiooniline sotsiaalne, poliitiline ja füüsiline domineeriv positsioon, kuid sellest hoolimata neid süüdistatakse privilegeerituses.[5] Samal ajal nähakse põhiliste süüdlastena meeste ohvristamises feminismi ning laiemalt naisi.[6][3] Seega on paljudes kogukondades leiduvate narratiivide eesmärgiks kehtestada ühiskonnas kord, mis tagaks sotsiaalse võimu ainult meestele.[3]

 
Andrew Tate 2021. aastal

Kuigi manosfääri võrgustikud on seni enamasti eksisteerinud foorumipõhiste kogukondadena, on 2020-aastatel tekkinud ka mitmeid arvamusliidreid ja sisuloojad, kes misogüünsusele ja seksismile rõhuvad. Neid kutsutakse manosisuloojateks või manfluencer '​iteks[7].[8][9] Ühed kuulsaimad neist on Andrew Tate ja Jordan Peterson, kuid sarnaseid sotsiaalmeedia sisuloojaid leidub paljudes riikides. Manosisuloojad keskenduvad noortele meestele maskuliinsuse, elustiili, suhete ja finantskäitumise õpetamisele.[7]

Hoolimata sellest, et manosfääri kogukonnad on veebipõhised, on nende tegevustel olnud tõsised tagajärjed ka võrguvälises maailmas. Lisaks misogüünsete ideoloogiate levitamisele leidub tuntumate näidete seas vägistus- ja tapmisähvardusi naismänguritele (inglise keeles gamer). Gamergate’i nime saanud skandaaliga seoses toimusid 2014. aasta Isla Vista mõrvad, mille käigus 22-aastane noormees mõrvas kuus inimest ning 2018. aasta Toronto rünnak, kus üks mees mõrvas 11 inimest, ülistades Isla Vista tapjat.[10][11] Samuti on Soomes leitud, et koolitulistamisjuhtumite puhul mängivad misogüünia, maskuliinsus ja misogüünsed võrgustikud mõjutajatena olulist rolli.[12]

Manosfääri ideoloogiate ajalugu ulatub 1960ndate ja 1970ndate meeste nn vabadusliikumisse (ing k men’s liberation movement).[13] Kuigi algselt oli liikumise fookuses traditsioonilised soorollid, mida meestele omistatakse, siis 1970-aastatel arenes liikumisest välja suund, mis rõhus just meeste sõjaväekohustusele, lahutusõigusele ning lapse hooldusõigusele.[13] See suund nägi naiste õiguste liikumisi kui mehi diskrimineerivaid ning ajapikku hakati rõhutama just meeste ohvriroll ühiskonnas.[13]

Tuntumad manosfääri kogukonnad ja nende ideoloogiad

muuda

Meeste õiguste aktivistid ehk MÕAd (ingl Men’s Rights Activists – MRAd)

muuda

Meeste õiguste aktivistid ehk MÕAd leiavad paljudele manosfääri kogukondadele sarnaselt, et ühiskonnad on günotsentrilised ning eelistavad naisi meestele.[14] Sarnaselt meeste vabadusliikumise algsete teemadega rõhuvad ka MÕAd peamiselt probleemidele, mis puudutavad pereõiguse küsimusi, aga samas ka meestevastasele seksuaalvägivallale, meeste kõrgele suitsiidiriskile ning alusetuks peetavatele vägistamissüüdistusele.[14] Hoolimata sellest, et sageli nähakse nende probleemide põhjusena feminismi, väidavad kogukonna liikmed, et nad pole feminismile vastanduvad. MÕAd loovad sageli ka petitsioone seaduste muutmiseks.[14]  

Mehed oma teed minemas ehk MOTM (ingl Men Going Their Own Way – MGTOW)

muuda

Selle kogukonna liikmed leiavad, et mehed peaksid end ühiskonnas naistest eraldama ning nendega suhtlemise lõpetama.[14] Nende hüpoteesi kohaselt on ajaloos olulised mehed saavutanud oma edu just tänu naistega romantiliste suhete vältimisele.[14] MOTMd leiavad, et meeste edukuse ühiskonnas on taganud neile omistatud soolised stereotüübid, nt meeste riskikäitumine, loomingulisus jms.[14] Nende ideoloogia keskmes on uskumus, et naised on loomult meestest alamad ning naiste ainus võimuallikas seisneb nende ilus, mis ajapikku hääbub.[14] Otsus pürgida meeste eraldumisele naistest seisneb veendumuses, et naised ekspluateerivad ja manipuleerivad meestega, et saada rohkem raha, kõrgemat ühiskondlikku staatust või reproduktsioonivõimalusi.[14]

Incelid ehk tahtmatult tsölibaadis elavad inimesed

muuda
 
Illustratsioon incel-ist

Inceleid ühendab nende võimetus luua romantilisi ja seksuaalseid suhteid naistega[15]. Neile on omane vaade, et naised valivad meessoost partnereid välimuse ja geenide, mitte iseloomu põhjal.[14] Manosfääri kogukondadele kohaselt võtavad ka incelid tugeva ohvripositsiooni, mis seisneb enda välimuse inetuks pidamises.[14] Nende fookuseks on nii-öelda "seksuaalne turg," kus naised valivad neid mehi, kel on kõrgem sotsiaalne staatus (nt rahalistest võimalusest, haridusest või populaarsusest tulenevalt).[14] Incelid leiavad, et naised otsustavad sihilikult nendega mitte seksuaalseid suhteid luua, mistõttu peetakse naisi julmadeks, bioloogiliste impulsside küüsis olevateks inimesteks.[14] Valdavalt on incelite seksuaalse ebaedu lahenduseks naistevastane vägivald, et neid ja ühiskonda laiemalt karistada incelite ohvristamise eest.[14] Ähvardused seksuaalvägivallaga on suunatud ennekõike naistele, keda nähakse ebasündsatena.[14]

Lantimiskunstnikud (ingl Pick-up Artists ehk PUAd)

muuda

Lantimiskunstnikud keskenduvad strateegiatele ja mõtteviisidele, mis aitavad naisi võrgutada.[13] Näiteks levitatakse tehnikaid nagu paabulinnutamine (ingl peacocking) ehk ebatavalise riietuse kasutamine huvi äratamiseks ning huviindikaatorite tuvastamine nagu oma juustele tähelepanu tõmbamine.[13] Sageli toimub selle käigus ka naiste objektistamine ning naisi ahistavate suhtlusviiside kasutamine.[13] Lantimiskunstnikud toetuvad ennekõike hegemoonilisele maskuliinsusele, rõhutades domineerivuse ja enesekindluse olulisust ning samal ajal seatakse muud maskuliinsuse vormid ja feminiinsus alamale positsioonile.[14]

Võrgustunud misogüünia

muuda

Manosfääri kogukondade ideoloogiad põhinevad seksismil ja/või misogüünial. Misogüünia põhineb naiste vihkamisel ja karistamisel, kui ei suudeta vastata traditsioonilistele soorollidele.[16] Misogüüniat võib näha struktuurse probleemina, mis läheb kaugemale üksikisikute käitumisest. Sageli põhineb misogüünne diskursus (seksuaalse) vägivallaga ähvardamisel.[17] Seksismi võib näha misogüünia taga peituva loogikana, mis sageli põhineb erinevatel soostereotüüpidel naiste suhtes.[16]

Veebikeskkondades on misogüünia väga levinud, osaliselt tingituna sellest, et veebikeskkondades domineerisid ennekõike valged nn nohiklikud (ingl geek) mehed ning aastate jooksul kogunes sinna suurem osa ühiskonnast, mida tajuti nende ruumi riivamisena.[6] Võrgustunud misogüünia all peetakse silmas "naistevastase vägivalla väljendusi, mis levivad laiade auditooriumiteni meediaplatvormidel" ning mille puhul pööratakse erti itähelepanu "struktuursetele, kultuurilistele ja tehnoloogilistele tingimustele, mille kaudu misogüünia levib".[6][18] Mitmed misogüüniat käsitlevad autorid üritavad oma definitsioonidega tagada, et mõiste tõlgendused ei piirduks ainult näidetega väga jultunud naistevastastest väljendusviisidest, vaid annaksid aluse kirjeldada ka keerulisemaid ja ähmasemaid variante. Näiteks kriitikana sotsiaalmeediaplatvormide otsusele keelata misogüünia eri platvormidel tuuakse välja, et see tegeleb vaid üksikute ekstreemsete näidetega, mitte probleemi struktuurse ja dünaamilise olemusega.[18] Naistevastase vägivalla ja (veebi)vaenuga tõhusamaks tõrjumiseks soovitatakse rohkem poliitilist organiseerumist ja kollektiivseid lahendusviise.[19]

Mehelikkuse ohustamisele ülereageerimine

muuda

2013. aastal avaldatud neljas uuringus vaadeldi mehelikkusega ülereageerimise teesi ning ilmnes, et kui mehed tajuvad, et nende mehelikkust ohustatakse, see seatakse kahtluse alla, siis kalduvad mehed üle reageerima.

Esimeses uuringus anti meestele ja naistele tagasisidet, vihjates, nagu oleks nad kas mehelikud või naiselikud. Kui naisi nimetati mehelikuks, ei ilmnenud mingit reaktsiooni, kui aga mehi kirjeldati naiselikuna, väljendasid nad suuremat toetust sõjale, homofoobseid hoiakuid ning soovi linnamaastur soetada.

Teises uuringus ilmutasid ohtu tajuvad mehed suuremat toetust dominantsetele hierarhiatele ja soovi ise sellises süsteemis kõrgemale tõusta.

Kolmas uuring koosnes suurest ning mitmekesisest valimist, milles mehed, kelle sõnul ühiskondlikud muutused ohustavad meeste staatust, väljendasid ühtlasi suuremat domineerimist ja sõda toetavaid hoiakuid ning uskusid meessoo ülemusse.

Neljandas uuringus ilmnes, et kõrgema testosterooni tasemega meestel oli tugevam reaktsioon maskuliinsuse ohustamisele kui madalama testosterooniga meestel.

Uuringu autorite sõnul näitavad tulemused, et säärane hormonaalsest tegurist mõjutatud maskuliinne ülereageerimine vormib poliitilisi ja kultuurilisi hoiakuid.[20]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Farrell, T.; Fernandez, M.; Novotny, J.; Alani, H. (2019). "Exploring Misogyny across the Manosphere in Reddit". Proceedings of the 10th ACM Conference on Web Science. WebSci '19. New York, NY, USA: Association for Computing Machinery: 87–96. DOI:10.1145/3292522.3326045. ISBN 978-1-4503-6202-3.
  2. ↑ Solea, A. I.; Sugiura, L. (2023). "Mainstreaming the Blackpill: Understanding the Incel Community on TikTok". European Journal on Criminal Policy and Research. 29 (3): 311–336. DOI:10.1007/s10610-023-09559-5. ISSN 1572-9869.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Dickel, V.; Evolvi, G. (2023). ""Victims of feminism": Exploring networked misogyny and #MeToo in the manosphere". Feminist Media Studies. 23 (4): 1392-1408. DOI:10.1080/14680777.2022.2029925. ISSN 1468-0777.
  4. ↑ G., Debbie (2019). "Alphas, Betas, and Incels: Theorizing the Masculinities of the Manosphere". Men and Masculinities. 22 (4): 638–657. DOI:10.1177/1097184X17706401. ISSN 1097-184X.
  5. ↑ Bujalka, E.; Rich, T.; Bender, S. (2022). "The Manosphere as an Online Protection Racket: How the Red Pill Monetizes Male Need for Security in Modern Society". Fast Capitalism. 19 (1): 1–16. DOI:10.32855/fcapital.202201.001.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Banet-Weiser, S.; Miltner, K. M. (2016). "#MasculinitySoFragile: Culture, structure, and networked misogyny". Feminist Media Studies. 16 (1): 171-174. DOI:10.1080/14680777.2016.1120490. ISSN 1468-0777.
  7. ↑ 7,0 7,1 Kaukonen, E., Lott, K., Marling, R., Murumaa-Mengel, M., Sepper, M.-L., & Tinn, M. (2024). Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. Mõttekoda Praxis. https://praxis.ee/uploads/2024/12/Raport-lillekesed.pdf
  8. ↑ Haslop, C.; Ringrose, J.; Cambazoglu, I.; Milne, B. (2024). "Mainstreaming the Manosphere's Misogyny Through Affective Homosocial Currencies: Exploring How Teen Boys Navigate the Andrew Tate Effect". Social Media + Society. 10 (1): 1-11. DOI:10.1177/20563051241228811. ISSN 2056-3051.
  9. ↑ Wescott, S.; Roberts, S.; Zhao, X. (2024). "The problem of anti-feminist 'manfluencer' Andrew Tate in Australian schools: Women teachers' experiences of resurgent male supremacy". Gender and Education. 36 (2): 167-182. DOI:10.1080/09540253.2023.2292622. ISSN 0954-0253.
  10. ↑ "Elliot Rodger: How misogynist killer became 'incel hero'". BBC. 26. aprill 2018. Vaadatud 15. detsembril 2024.
  11. ↑ Lindeman, T. (13. juuni 2022). "'Incel' who killed 11 in Toronto van murders sentenced to life in prison". The Guardian. ISSN 0261-3077. Vaadatud 15. detsembril 2024.
  12. ↑ Lounela, J.; Kosonen, A.; Juntunen, P.; Pajusalu, M. (2021). "Trends of radicalisation. Finland D3.2/Country Report". Vaadatud 15. detsembril 2024.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 Ribeiro, M. H.; Blackburn, J.; Bradlyn, B.; De Cristofaro, E.; Stringhini, G.; Long, S.; Greenberg, S.; Zannettou, S. (2021). "The Evolution of the Manosphere across the Web". Proceedings of the International AAAI Conference on Web and Social Media. 15 (1): 196–207. DOI:10.1609/icwsm.v15i1.18053. ISSN 2334-0770.
  14. ↑ 14,00 14,01 14,02 14,03 14,04 14,05 14,06 14,07 14,08 14,09 14,10 14,11 14,12 14,13 14,14 Rothermel, A.-K., Kelly, M., & Jasser, G. (2022). Of victims, mass murder, and ‘real men’: The masculinities of the manosphere. In E. K. Carian, A. DiBranco, & C. Ebin (Eds.), Male supremacism in the United States: From patriarchal traditionalism to misogynist incels and the alt-right (pp. 117–141). Routledge. http://doi.+org/10.4324/9781003164722-9
  15. ↑ Esposito, E. & KhosraviNik, M (eds). (2024). The Reddit manosphere as a text and place. In: Discourse in the Digital Age. Routledge, New York, pp 69-88. https://doi.org/10.4324/9781003300786-1
  16. ↑ 16,0 16,1 Manne, K. (2018). Down girl: The logic of misogyny. Oxford University Press.
  17. ↑ Jane, E. A. (2014). ""Your a ugly, whorish, slut": Understanding E-bile". Feminist Media Studies. 14 (4): 531-546. DOI:10.1080/14680777.2012.741073. ISSN 1468-0777.
  18. ↑ 18,0 18,1 Banet-Weiser, S., & Maddocks, S. (2024). Networked misogyny on TikTok: A critical conjucture. In K. Boyle & S. Berridge (Eds.), The Routledge Companion to gender, media and violence (pp. 369–179). Routledge.
  19. ↑ Jane, E. A. (2016). Online misogyny and feminist digilantism. Continuum, 30(3), 284–297. https://doi.org/10.1080/10 304312.2016.1166560
  20. ↑ "Overdoing Gender: A Test of the Masculine Overcompensation Thesis" (PDF). Chicago Journals. 2013. Lk 980. Vaadatud 28. veebruar 2025.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Manosfäär&oldid=6846535"