Mandri tuum

Mandri tuumaks nimetatakse mandrilise maakoore väga vana osa, millega on hiljem liitunud nooremad mandriosad.

Mandri tuum on enamasti tektooniliselt stabiilne ning sageli suhteliselt tasase reljeefiga. Sarnase tähendusega on ka termin "kraaton", kuid kraatoniteks nimetatakse ka alasid, mis on tervikuna liiga noored, et neid saaks nimetada mandri tuumaks. Mandri tuumad on kraatonite vanimad osad. Mandri tuumadelt on leitud Maa kõige vanemad kivimid ja mineraalid. Mandrite tuumadeks võib pidada näiteks Austraalia lääneosa, suurt osa Kanadast ja Karjalat. Nende maakooreosade vanus võib ulatuda nelja miljardi aastani.

Mandri tuumaga liitunud värskemad mandrilise maakoore osad on sageli mägisema reljeefiga (liitumine ise tekitabki mägesid). Näiteks Austraalia idaosa ja Ameerika lääneosa on uuemad mandriosad, mis on liidetud vanemate osade külge. Ka mandrite tuumade kohal kõrgusid kunagi mäed, kuid tänaseks on nad maha kulutatud ning sageli paljanduvad maapinnal kõrge astme moondekivimid, mis tekkisid mitmekümne kilomeetri sügavusel maakoores.