Makarovi püstol

Poolautomaatne püstol

Makarovi püstol (lühendatult PM; vene keeles: Пистолет Макарова; ПМ) on Nõukogude Liidu poolautomaatne püstol.

9-мм пистолет Макарова с патронами.jpg

Relva konstrueeris Nikolai Makarov. Püstol võeti ametlikult relvastusse 1951. aastal, olles Nõukogude Liidu miilitsa ja sõjaväe standardkasutuses teenistusrelvana.[1] Püstol jäi relvastusse Nõukogude Liidu lagunemiseni, kuid relva töökindluse ja lihtsuse pärast kasutavad mitmed riigid seda tänapäevalgi.

Püstol Poolautomaatne püstol
Tootja NSVL
Teenistuskäik
Kasutusel 1951–present
Kasutasid Sõjad
Relva konfliktid Indo-hiina sõda

Vietnami sõda Nikaraagua revolutsioon Liibanoni kodusõda Nõukogude ja Afganistani sõda Lõuna Aafrika piirisõda Angola kodusõda Tuareg mässulised (1990–1995) Burundi kodusõda Tsetseni sõda Vene-Georgia Liibanoni kodusõda Süüria kodusõda Donbasi sõda Colombia konflikt

Loomine
Konstruktor Nikolay Makarov
Konstrueeritud 1948
Toodetud Izevski relvatehas (1949–2013) / Kalashnikovi kontsern(2013–käesolev) (NSVL/Venemaa), Ernst Thaelmann (Ida Saksamaa), Arsenal AD (Bulgaaria), Norinco (Hiina RV), Factory 626 (Hiina RV)
Toodeti 1949–present
5,000,000
Variants See Variants
Tehnilis taktikalised andmed
Kaal 730 g (26 oz)
Pikkus 161.5 mm (6.36 in)
Vintraua pikkus 93.5 mm (3.68 in)
Paksus 29.4 mm (1.16 in)

Padrun
  • 9×18mm Makarov
  • .380 Auto
Töö põhimõte Vabalukk
Kuuli algkiirus 315 m/s (1,030 ft/s)
Efektiivne laskekaugus 50 m (55 yd)
Salved 8-padruniga üherealine salv. 10- ja 12-padruniga kahetealine salv kasutatav PMM)
Säsihikud Tagumine sihik reguleeritav

AjaluguRedigeeri

Pärast Teist maailmasõda hakkas Nõukogude Liit teoks tegema plaani vahetada välja püstolid Tokarev TT33 ja revolvrid Nagant M1895. AK-47 ründevintpüssi kasutuselevõtt sõjaväes andis püstolile kerge enesekaitse rolli. TT30/33 ei sobinud aga sellisesse rolli, olles liiga raske, suur ja sellel puudus suur peatamisjõud. Pealekauba, Tokarevidel puudus turvalisus ja padrunisalvesid oli liiga lihtne kaotada. Seetõttu korraldati 1945. aasta detsembris kaks võistlust uue käsirelva saamiseks, nii 7,62 mm kui ka 9 mm kaliibrile. Hiljem otsustati, et uus 9,2x18 mm kaliiber, mille konstrueeris B. V. Sjomin, vastas etteantud nõuetele kõige paremini. Väikesema kaliibriga padrun vähendades tootmis hinda ja relva valmistamise keerulisust, samas olles nõrgema tagasilöögiga ja hea peatamisjõuga.

Mitmed insenerid võtsid osa võistlusest, kaasaarvatud Korovin, Barõšev, Vojvodin, Simonov, Rakov, Klimov, Lobanov, Sevrjugin ja Makarov. Eriliselt rõhuti turvalisusele, kasutajasõbralikkusele, täpsusele, kaalule ja suurusele. Pärast ranget käsitlemist, vastupidavuse- ja muid teste, Makarovi püstol mis baseerus Saksa Walther-PP, seisis teistest konstruktsioonidest välja oma lihtsusega, suurepärase vastupidavusega ja kiire lahtivõtmisega. 1948. aasta aprillis esines Makarovi püstolil 20 korda vähem rikkeid kui võistlevatel Barõšev ja Sevrjugin relvadel ja sellel oli vähem osasid. Seega valiti 1949. püstol edasiseks arenduseks ja masstoodanguks juurutamiseks. Tootmine seati üles Iževski tehases. Pärast mitmeid suuri konstruktsioonimuudatusi ja seadistusi võeti relv 1951. aastal kui Pistolet Makarova ehk PM.

Sama kui uus Nõukogude liidu standardkäsirelv PM jaotati laiali Nõukogude Armee allohvitseridele, miilitsale, eriüksustele. PM jäi laialdaselt teenistusse nii sõjaväes kui ka miilitsas kuni Nõukogude liidu kokkukukkumiseni 1991. aastal. PM modifikatsioonid on jäänud tootmisse Venemaal, Hiinas ja Bulgaarias. Ameerika Ühendriikides on Nõukogude Liidu ja Ida-Saksamaa sõjaväe Makarovid USA Alkoholi, Tubaka ja tulirelvade büroo poolt märgitud reliikviateks, kuna valmistajariike nagu NSV Liit ja SDV enam ei eksisteeri.[2]

2003. aastal asendati Venemaal ametlikult Makarov PM püstol MP-443 Gratš , kuigi 2012. aasta seisuga, on suur hulk Makaroveid veel kasutuses nii sõjaväes kui ka politseis. Makarov PM on siiani teenistusrelv paljudes Ida-Euroopa riikides ja endistes liiduvabariikides. Põhja-Korea ja Vietnam kasutavad Makarov PM püstoleid standardkäsirelvana.

ViitedRedigeeri