Maimu Linnamägi

Eesti kirjanik

Maimu Linnamägi (sündinud Maimu Rummo; 13. detsember 1922 Tallinn13. jaanuar 1988 Tallinn) oli eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja.

Elulugu muuda

Sündis õpetajate tütrena. Õppis Tallinna 12. Algkoolis ja Tallinna 4. progümnaasiumis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, seejärel kaugõppijana Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, lõpetas viimase eesti keele õpetajana 1959.

Alustas õpetajatööd Elvas 1943. aastal, hiljme oli õpetaja Kohilas ja Tallinnas. Aastatel 1959–1966 töötas Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis pedagoogikametoodikuna, 1966. aastast kuni surmani töötas ajakirjade Pioneer ja Täheke vanemtoimetajana. Linnamägi hoolitses selle eest, et luuletajate luuletused kiiresti trükki saaks.

Looming muuda

Linnamägi luuletas ka ise lihtsakoelisi, humoorikaid lastevärsse, neid on ilmunud mitme luulekoguna. Tema luuletusi on ka viisistatud.[1]

Ta on tõlkinud Emma Moškovskaja lasteraamatu “Elas kord hall kitseke” (koos Leelo Tunglaga), toimetanud pedagoogilise kogumiku “Lastevanemad ja kool”.

Luuletused muuda

  • "Aitäh!"
  • "Akna all"
  • "Annika, palun tule!"
  • "Asjamees"
  • "Ei ole kevadet"
  • "Ema süles"
  • "Emad olid sõjaaja lapsed" (pealkirjaks esimene rida)
  • "Esimesse klassi"
  • "Hea ema"
  • "Homme"
  • "Hüvasti, nääritaat!"
  • "Jaanilillelised"
  • "Jaaniööl"
  • "Jõhvikarabas"
  • "Kahju suvest"
  • "Keks"
  • "Kes ehib jõulupuu?"
  • "Kes ehib nääripuu?"
  • "Kevad tuleb"
  • "Kirjak"
  • "Kirjupõllelised"
  • "Kodumaa"
  • "Kodust ja kodumaast"
  • "Kolm päkapikku"
  • "Kolmveerand ja pool"
  • "Kord juhtub nii" (pealkirjaks esimene rida)
  • "Kui isa laulab"
  • "Kõndis kevad"
  • "Lapse kodumaa"
  • "Lapsed tulid"
  • "Laul minu emast"
  • "Laul õpetajast"
  • "Laupäev"
  • "Liivatee"
  • "Linnuuni"
  • "Luba, et tulen ..."
  • "Lumises linnas"
  • "Lõputa laul"
  • "Ma käisin täna külas isa juures" (pealkirjaks esimene rida)
  • "Maale!"
  • "Mari marjapeenar"
  • "Me oleme üheskoos käinud" (pealkirjaks esimene rida)
  • "Meie pere"
  • "Memmega"
  • "Mis on hea?"
  • "Moeuudised"
  • "Männi lastesõim"
  • "Naljavend"
  • "Nukker kruus"
  • "Nurgas"
  • "Näärisoovid"
  • "Nääriõhtul"
  • "Nüüd kraavipervel õitseb sinilill"
  • "Oktoober"
  • "Oled sa märganud"
  • "Oleks!"
  • "Oma kass"
  • "Pajukassid"
  • "Palju ei olegi vaja"
  • "Peenrategemine"
  • "Pudruteod"
  • "Sa oled"
  • "Sellel pildil"
  • "Sellepärast"
  • "Start"
  • "Suur õde ja väike vend"
  • "Sügise sünnipäev"
  • "Taadi olemine"
  • "Taadi tulemine"
  • "Taat tuli sõjast"
  • "Talv tuli!"
  • "Tiit teatas"
  • "Tähed"
  • "Unejutt"
  • "Unetund"
  • "Vanaema ise teab"
  • "Vanaemad"
  • "Vanaemale"
  • "Vanaisa mäletab"
  • "Vanast perealbumist 1"
  • "Vanast perealbumist 2"
  • "Vihma sajab"
  • "Väga kena mees"
  • "Väikesed ja suuremad"
  • "Õhtulugu"
  • "Üks talvine õhtu" (pealkirjaks esimene rida)
  • "Üks vari sul" (pealkirjaks esimene rida)
  • "Ülaselaulud"

[2]

Luulekogud muuda

  • “Sügise sünnipäev” (1973)
  • “Piparkoogipühad” (1980)
  • “Oled sa märganud?” (1983)
  • “Nukker kruus” (1985)

[3]

Isiklikku muuda

Maimu Rummo abiellus 1946. aastal Arthur Linnamäega, kes oli eesti laulja. Linnamägi töötas aastatel 1946–1977 teatris Estonia ooperisolistina (bass)[4]. Paaril on kaks last (tütar Mari on sündinud 1947. aastal ja tütar Tiina 1954. aastal).

Maimu Linnamäe vend Vello Rummo oli eesti teatrilavastaja ja pedagoog.

Linnamägi isapoolne suguvõsa oli samuti loominguliselt edukas – onu Paul Rummo samuti eesti kirjanik. Linnamäe onupoeg Paul-Eerik Rummo on eesti poliitik ja kirjanik. Isa Jaan Rummo oli eesti kirjanik ja õpetaja.[5]

Viited muuda

  1. Oskar Kruus."Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn : Eesti Raamat, 1995
  2. https://www.luts.ee/arkaadia/?q=node/380
  3. Oskar Kruus."Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn : Eesti Raamat, 1995
  4. "Eesti Entsüklopeedia".
  5. https://www.geni.com/people/Maimu-Linnam%C3%A4gi/6000000007112526016