Magnus Heinrich Ferdinand Hörschelmann

Magnus Heinrich Ferdinand Hörschelmann (21. september 1836 Ridala – 14. jaanuar 1908 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Leopold Hörschelmann

Õppis aastatel 1850–1854 Tallinna toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1855–1858. Oli seejärel koduõpetaja. Aastatel 1862–1863 reisis Euroopas. Ordineeriti 3. juulil 1866 Tallinna toomkirikus õpetajaks.

Oli aastatel 1866–1868 Eestimaa vikaarõpetaja. Oli aastatel 1868–1888 (kutsuti 5. augustil 1868, introdutseeriti 8. oktoobril 1868) Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja. Oli aastatel 1877–1881 Läänemaa koolikomisjoni liige, aastatel 1878–1888 Eestimaa konsistooriumi assessor. Aastatel 1888–1904 oli ta Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja, Eestimaa kindralsuperintendent ja konsistooriumi asepresident. Aastal 1904 jäi emerituuri.

Ta esines Eestimaa pastorite sinodil aastal 1881 ettekandega "Kas oleks kasulik, et ka meie võtaksime osa Aleksandrikooli asutamisest?" Ettekanne ilmus esmalt saksa keeles (Baltische Monatschrift, 1881) ja siis eesti keeles pealkirjaga "Eesti Aleksandrikool ja pastorid" (Tallinna Sõber, 1882).

Isiklikku

Tema isa Aleksander Ferdinand Leopold Hörschelmann oli Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja, vanaisa Ferdinand Ludwig Hörschelmann oli Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja, vanavanaisa Ernst August Wilhelm Hörschelmann oli Tallinna gümnaasiumi professor ja aastatel 1786–1807 "Revalische Wöchentliche Nachrichten"i väljaandja, onu Otto August Leopold Hörschelmann oli Martna Püha Martini koguduse õpetaja. Teine vanaisa Christoph Heinrich Rinne oli arst, vanavanaisa Johann Friedrich Rinne oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja. Tema äi Ernst Wilhelm Woldemar Schultz oli Saarde ja Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ning Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja, Eestimaa kindralsuperintendent ja konsistooriumi asepresident, naisevend Otto Woldemar Ludwig Schultz oli Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja.