Magnus Heinrich Ferdinand Hörschelmann

Magnus Heinrich Ferdinand Hörschelmann (21. september 1836 Ridala14. jaanuar 1908 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 18501854 Tallinna toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18551858. Oli seejärel koduõpetaja. Aastatel 18621863 reisis Euroopas. Ordineeriti 3. juulil 1866 Tallinna toomkirikus õpetajaks.

Oli aastatel 18661868 Eestimaa vikaarõpetaja. Oli aastatel 18681888 (kutsuti 5. augustil 1868, introdutseeriti 8. oktoobril 1868) Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja. Oli aastatel 18771881 Läänemaa koolikomisjoni liige, aastatel 18781888 Eestimaa kosistooriumi assessor. Aastatel 18881904 oli ta Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja, Eestimaa kindralsuperintendent ja konsistooriumi asepresident. Aastal 1904 jäi emerituuri.

Ta esines Eestimaa pastorite sinodil aastal 1881 ettekandega "Kas oleks kasulik, et ka meie võtaksime osa Aleksandrikooli asutamisest?" Ettekanne ilmus esmalt saksa keeles (Baltische Monatschrift, 1881) ja siis eesti keeles: Eesti Aleksandrikool ja pastorid (Tallinna Sõber, 1882)[1].

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Aleksander Ferdinand Leopold Hörschelmann oli Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja, vanaisa Ferdinand Ludwig Hörschelmann oli Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja, vanavanaisa Ernst August Wilhelm Hörschelmann oli Tallinna gümnaasiumi professor ja aastatel 17861807 "Revalische Wöchentliche Nachrichten"i väljaandja, onu Otto August Leopold Hörschelmann oli Martna Püha Martini koguduse õpetaja. Teine vanaisa Christoph Heinrich Rinne oli arst, vanavanaisa Johann Friedrich Rinne oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja. Tema äi Ernst Wilhelm Woldemar Schultz oli Saarde- ja Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ning Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja, Eestimaa kindralsuperintendent ja konsistooriumi asepresident, naisevend Otto Woldemar Ludwig Schultz oli Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja.

ViitedRedigeeri

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007