Madonna roosilehtlas

Madonna roosilehtlas on kristlikus kunstis esinev pilditüüp, millel on kujutatud neitsi Maarjat Jeesuslapsega istumas aias sõrestikule toetuvate roosipõõsaste taustal või rooside keskel, enamasti muru peal või murupingil, sageli koos väikeste inglitega. Iseloomulik on taimede ja lindude loomutruu ja üksikasjalik kujutamine. Tüübil on seos nii "Alandlikkuse madonna" tüübiga kui ka hortus conclusus 'ega. Esineb Saksamaa ja Itaalia hilisgooti maalikunstis.

Ajaloost muuda

Kunstis on selle pilditüübi eekäijaks "hortus conclusus", Maarja kujutamine taraga ja suletud väravaga aias ümbritsetuna naispühakutest, lilledest ja puudest. See tüüp kerkis esile 14. sajandi keskpaigas ja on seotud Maarja samastamisega vana testamendi Ülemlaulu pruudiga, "hortus conclusus" on ka üks Maarja epiteete. Oletatud on ka, et 14. sajandi lõpul, pärast Musta Surma epideemiat, omandas Maarja kujutamine aias lisatähenduse temast kui ihu ja hinge ravijast, seoses hiliskeskajal kasvanud teadlikkusega aias viljeldud taimede ravivast mõjust ja tähtsusest tervisele. Neitsi kujutamine roosiaias on süžee edasiarendus 15. sajandi kunstis, keskajal oli roos üks populaarsemaid Maarja sümboleid. Siiski, roosilehtlaga pilditüübi eelkäijat on nähtud ka maas rohul istuvas "Alandlikkuse madonnas".^[1]

Süžee on seotud rahvusvahelise gootika esteetikaga. Roosilehtla eeskuju ja lähteteos on arvatud olevat 1404. aastal Pariisis loodud kullassepataies, nn "Goldenes Rössl" (saksa keeles 'kuldne ratsu'), mille tellis Prantsusmaa kuninganna Baieri Isabella oma abikaasa Charles VI jaoks uusaastakingiks ja mis asub tänapäeval Altöttingis. Tüüpi kuulub kaks tuntud hiliskeskajast pärinevat tahvelmaali Saksamaalt, Stefan Lochneri ja Martin Schongaueri maalid. Itaalia kunstis kuuluvad sellesse tüüpi mõned ajaliselt varasemad teosed, näiteks Pisanello umbes 1410. või 1420. aastatel loodud "Madonna della quaglia" ('Vutimadonna'), ligikaudu samaaegne Stefano da Verona "Madonna del roseto", samuti Sandro Botticelli "Madonna del roseto" 1469. või 1470. aastast, ehkki seal on roosid madonnat ümbritsevast ümarkaarsest ukseavast paistev taust.

Pildid muuda

"Kuldne ratsu", 15. sajandi algul Prantsusmaal loodud kullassepateos
Pisanello. "Madonna vutiga", u 1420
Stefano da Verona. "Madonna del roseto", u 1410-1420
Kanoonik Bartłomiej Boreschowi epitaaf Fromborki katedraalis, nn Madonna Boreschowa, u 1426
Stefan Lochneri madonna Kölnis Museum Wallrafi püsiekspositsioonis
Martin Schongauer. Madonna roosilehtlas. 1473
Anonüümne Kölni meister (Meister des Marienlebens). Madonna pühakutega roosilehtlas, u 1470

Viited muuda

↑ Naoë Kukita Yoshikawa. The Virgin in the Hortus conclusus: Healing the Body and Healing the Soul. - Medieval feminist forum, vol. 50 no. 1, 2014: 11–32

Kirjandus muuda

Victoria Larson. A Rose Blooms in the Winter: The Tradition of the Hortus Conclusus and its Significance as a Devotional Emblem. - Dialog Volume 52, Issue 4, December 2013, lk 303-312
Naoë Kukita Yoshikawa. The Virgin in the Hortus conclusus: Healing the Body and Healing the Soul. - Medieval feminist forum, vol. 50 no. 1, 2014: 11–32

[1] Naoë Kukita Yoshikawa. The Virgin in the Hortus conclusus: Healing the Body and Healing the Soul. - Medieval feminist forum, vol. 50 no. 1, 2014: 11–32

[1]