Maakri
Maakri on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Keldrimäe, Sibulaküla ja Südalinna asumiga. Maakri asum on üks väiksemaid asumeid Tallinnas, selle pindala on kõigest 0,13 km2.[1]
| Maakri | |
|---|---|
 Maakri Tallinna ja Kesklinna raamis | |
| Pindala | 0,13[1] km² |
| Elanikke | 1082 (01.01.2017) [1] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 26′ N, 24° 46′ E |
 | |
Maakri asum ja tänav on saanud nime perekond Mackeri järgi, kellele kuulus Maakri 23 krundil asunud värvimistöökoda, mis tegutseb praegugi.[2]
AjaluguRedigeeri
Praeguse Maakri asumi territooriumil, Tartu maantee alguses asus Jaani seek ehk pidalitõbiste vendade maja. Seek rajati arvatavasti 1230. aastate teisel poolel ning selle juurde kuulus vesiveski, mida hiljem kutsuti Jaaniveskiks. Nii vesiveski kui ka seek põletati Liivi sõja ajal maha, kuid pärast sõda need taastati. Jaaniveskit kasutati viljaveskina veel 1886. aastalgi, kuid pärast seda müüdi see ja Tiigiveski Eduard Johansonile, kes rajas sinna piirkonda Tallinna Paberivabriku (Maakri, Paberi ja Tornimäe tänava vaheline maa-ala). Paberivabrik lõpetas tegevuse Nõukogude aja lõpus ning selle krunt müüdi aktsiaseltsile Stockmann.[2]
Tartu maantee alguses asus tuntud Kolme Korstna võõrastemaja, mille kohta vanimad kirjalikud andmed pärinevad 1786. aastast. See trahter lõpetas tegevuse 1926. aastal ning hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus.[2]
19. sajandi lõpu poole asus Tallinna elama rohkesti juute. Maakri tänava algusse ehitati aastatel 1882–1883 Tallinna esimene suurem sünagoog. See paekivist pühakoda hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, hoone varemed lammutati aastatel 1946–1947.[2]
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rajati Maakri piirkonda palju kauplusi, võõrastemaju jm, samuti tööstushooneid. Theodor Grünwald ostis 1877. aastal Maakri tänaval asuva krundi ning rajas sinna kahekorruselise tööstushoone. 1912. aastal sai alguse Grünwaldi nahavabriku rekonstrueerimine ning 1921. aastal muudeti ettevõte aktsiaseltsiks Union. Union ühendati 1940. aastal jalatsivabrikuga Globus, 1950. aastal sai kombinaat nimeks Kommunaar. Ettevõte lõpetas tegevuse 1998. aastal.[2]
Uuemal ajal on piirkonda ehitatud mitu kõrghoonet. 1999. aastal valmis neist esimene – SEB panga 24-korruseline peahoone.[2]
ElanikkondRedigeeri
| Aasta | Arvestuslik |
|---|---|
| 2017 | 1082 |
| 2016 | 1042 |
| 2015 | 1020 |
| 2014 | 979 |
| 2013 | 939 |
| 2012 | 940 |
| 2011 | 936 |
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 50–79%.[5]
Olulisemad objektidRedigeeri
Maakri asumis asuvad Jaani seegi kirik ja Jaani seegi paviljon. Asumi territooriumile jäävad Stockmanni Kaubamaja ning Swissôtel Tallinn, Radisson Blu Sky Hotel ja teised linna silmapaistvamad kõrghooned.
KõrghoonedRedigeeri
- Swissôtel Tallinn (117 m)
- Tornimäe 7 (116,98 m)
- Maakri Kvartal (110 m)
- Radisson Blu Sky Hotel (104,8 m)
- Skyon (95 m)
- SEB Eesti Ühispanga peakontor (94,4 m)
- Maakri Maja (64,1 m)
- Nordea Maja (54,2 m)
- Postimehe Maja (52 m)
PoolkõrghoonedRedigeeri
Haridus ja kultuurRedigeeri
Maakris asuvad Estonian Business School ja EBS Gümnaasium. Asumi territooriumile jääb Galerii 008.
Redigeeri
Maakris asuvad Kivisilla tänav, Kuke tänav, Ants Lauteri tänav, Lennuki tänav, Liivalaia tänav, Maakri tänav, Pääsukese tänav, Tartu maantee, Tornimäe tänav ja Väike-Pääsukese tänav.
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153.
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155.
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
