M. David Merrill

Marriner David Merrill (sündinud 27. märtsil 1937 Ameerika Ühendriikides Utah's) on Utah' Ülikooli emeriitprofessor, üks nüüdisaegse õppedisaini (ik instructional design) rajajaid.

Elulugu muuda

Merrill on lõpetanud Utah' Brigham Youngi Ülikooli (1961, bakalaureusekraad) ja Illinois' Ülikooli (1964, magistri- ja doktorikraad). Merrilli tegevus õppedisaini vallas algas 1959. aastal ja sellest ajast alates on ta välja töötanud mitu õppedisaini mudelit. Tuntuim neist on "Kivike tiigis" (inglise keeles Pebble in the Pond). Merrill on ka kahe õppimisteooria – Elaborational Theory (1980) ja Component Display Theory (1994) – autor. Merrill on üks väheseid tänapäeva angloameerika haridusteoreetikuid, kes on keskendunud pigem õpetamise kui õppimise uurimisele. Ta on sõnastanud õpetamise põhiprintsiibid (First Principles of Instruction, 2002)

Merrill on töötanud George Peabody Kolledžis, Brigham Youngi Ülikoolis, Stanfordi Ülikoolis, Lõuna-California Ülikoolis, Utah' Ülikoolis, Brigham Youngi Ülikoolis Havail ja Florida Ülikoolis.

Merrill on avaldanud 12 raamatut, üle 65 ajakirjaartikli, arvutialaseid juhendmaterjale, raamatuarvustusi jpm. Tema nimi seisab produktiivsemate hariduspsühholoogide, sagedamini tsiteeritud arvutialaste juhendmaterjalide autorite ja mõjukamate industriaaltehnoloogia asjatundjate nimistus. Ta on pälvinud AECT (Association for Educational Communications and Technology) elutöö preemia.

Õpetamise põhiprintsiibid muuda

  • Demonstratsiooni printsiip: kui õppijad vaatlevad demonstratsioone (nt katseid, eluliste probleemide lahendusi, juhtumianalüüse), siis see edendab õppimist;
  • rakendamise printsiip: kui õppijad rakendavad uusi teadmisi, siis see edendab õppimist;
  • ülesandekesksuse printsiip: kui õpetamine on üles ehitatud ülesannetepõhiselt, siis see edendab õppimist;
  • aktiveerimisprintsiip: kui õppijad aktiveerivad varasemaid teadmisi või kogemusi, siis see edendab õppimist;
  • lõimimisprintsiip: kui õppijad lõimivad õpitut oma igapäevase eluga, siis see edendab õppimist.

Publikatsioonid muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda