Mērsragsi vald
Mērsragsi vald on vald Lätis Kuramaa kirdeosas Liivi lahe rannikul Talsi piirkonnas. Piirneb sama piirkonna Roja, Ķūļciemsi, Lauciene ja Vandzene vallaga ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallaga.
| Mērsragsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Mērsraga pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 109 km² | |
Elanikke: 1383 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 12,7 in/km² | |
| Keskus: Mērsrags | |
 |
Valla pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1712 inimest.[2] 2011. aastal moodustasid Mērsragsi piirkonna elanikest lätlased 92,7 % ja venelased 3,9 %.[3] Valla keskus on Mērsragsi küla, haldushoone asub aadressil Lielā iela 35.[4]
Loodus muuda
Pinnamood muuda
Vald paikneb Rannikumadaliku Engure tasandikul. Kõrgeim punkt asub valla idaosas ja ulatub 20 m üle merepinna.
Jõed muuda
- Mērsragsi kanal – tehisveekogu Engure järve ja mere vahel, rajatud 1842. aastal
- Čēkstgrāvis
- Alksnājgrāvis
Järved muuda
Valda jääb suurem osa Engure järvest (22,22 km² 40,46 ruutkilomeetrist).
Looduskaitse muuda
Looduskaitse all on Mērsragsis asuvad Rozu iela 12 sanglepad ja veel üks nimetu sanglepp, üks pärn, üks saar ja seitseteist mändi. Mērsragsi tuletorni juurde jääb kaks looduskaitsealust põlist tamme, kaks vahtrat ja üks hobukastan. Väljaspool Mērsragsi kasvab vallas veel kolm looduskaitsealust põlispuud. Enamik valda jääb Engure järve maastikukaitsealale. Suurem osa valla rannikust jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[5]
Ajalugu muuda
Mērsragsi vald loodi 1918. aastal Engure metsakaitsevalla baasil. 1935. aastal oli valla pindala 71,7 km2.
1945. aastal loodi Mērsragsi vallas Mērsragsi külanõukogu ja Ķūļciemsi külanõukogu. Aastal 1949. vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Upesgrīva külanõukogu, Mērsragsi külanõukogu alla kuulunud kolhoosi «Plēsums» ala liideti aga Ķūļciemsi külanõukoguga. 1961. aastal liideti osa Mērsragsi külanõukogust Vandzene külanõukoguga. 1963. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Ķūļciemsi külanõukogu kolhoosi 1. Maijs maad. 1990. aastal reorganiseeriti külanõukogud valdadeks.[6]
2008. aastal ühendati Mērsragsi vald Roja vallaga Roja piirkonnaks.[7]
2010. aasta jaanuaris otsustati Mērsragsi elanike koosolekul eralduda Roja piirkonnast ja luua Mērsragsi piirkond.[8] 2010. aasta septembris toetas seimi esimesel lugemisel haldusüksuste ja asulate seaduse muutmist, nähes ette Mērsragsi piirkonna loomise. Eraldi Roja ja Mērsragsi piirkondade volikogude valimised planeeriti 30. oktoobriks 2010, kuid need toimusid alles 18. detsembril 2010.[9]
Aastal 2012 oli piirkonnas 1800 elanikku.
Aastal 2021 liideti piirkond Talsi, Dundaga ja Roja piirkonnaga uueks Talsi piirkonnaks. Piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdadest.
Vaatamisväärsused muuda
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mērsragsi tuletorn.[10] Kohaliku kaitse all on Mērsragsi kirik koos sealse oreliga.[11]
Asulad muuda
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[12] |
|---|---|---|
| Alksnāji | mazciems | 20 (2018) |
| Ķipati | mazciems | 45 (2018) |
| Mērsrags | lielciems | 1532 (2015) |
| Upesgrīva | vidējciems | 93 (2018) |
Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]
-
Mērsragsi kirik -
Mērsragsi tuletorn -
Liivi lahe rand -
Vaade tuletornist -
Engure järv
.jpg)
.jpg)
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Mērsraga novads
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 5.09.2017.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. A/S Preses nams, Rīga, 2001-2002 ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Roja piirkonna volikogu istungi protokoll[alaline kõdulink] (14.10.2008)
- ↑ "Mērsraga iedzīvotāji nolemj izstāties no Rojas novada". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2010. Vaadatud 1. aprillil 2012.
- ↑ Keskvalimiskomisjoni koduleht
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
- ↑ Vietvārdu datubāze, vaadatud 23.02 2019
- ↑ Vietvārdu datubāze, vaadatud 23.02 2019
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mērsragsi vald |